Õigusloome alused

See leht on Amphora õigusaktide juhendi Õigusaktid Amphoras tekstiversioon. Iga vastuse lõpus on allikas.

Ülesanded Amphoras

Ülesanded on järjestatud akti teekonna järgi: eelnõust kuni muutmise ja kehtetuks tunnistamiseni. Rolli valimisel jäävad nähtavale ainult selle rolli ülesanded.

Kuidas seadistada eelnõu ja õigusakti vormid?

Iga akti liigi jaoks on Amphoras kaks vormi: eelnõu vorm ja õigusakti vorm. Nende seadetest sõltub, kas eelnõust saab õigusakti genereerida, kas luuakse päevakorrapunkt ja kas akti saab Riigi Teatajasse saata.

Millal: Õigusaktide süsteemi kasutuselevõtul ja uue akti liigi lisamisel. Aega kulub: 15–30 minutit vormi kohta. Vajalik: Peakasutaja õigused; .akt mall ja printmall (seadistab Amphora klienditugi).

Teie Amphoras võib seade nimi veidi erineda.

1. Vormi avamiseks valige Admin → Vormide häälestamine ja klõpsake vormi nimel. Avaneb vormi põhiseadete vaade.
2. Õigusaktide funktsioonide sisselülitamiseks märkige Võimalda õigusaktide haldamise funktsionaalsust. Ilmuvad valikud Õigusakti eelnõu ja Õigusakt.
3. Eelnõu vormil valige Õigusakti eelnõu ja väljal Õigusakti vormistamise vorm vorm, millest saab vastuvõetud akt (nt eelnõu „Valitsuse korralduse eelnõu” → „Valitsuse korraldus”). Eelnõu vormile ilmub hiljem nupp Genereeri õigusakt.
4. Päevakorrapunkti automaatseks loomiseks märkige eelnõu vormil Loo asi automaatselt ja valige Loodava asja vorm (nt „Volikogu päevakorra punkt”). Eelnõu esimesel salvestamisel luuakse päevakorrapunkt, mille sees eelnõu on.
5. Õigusakti vormil valige Õigusakt. Kui määrused saadetakse Amphorast Riigi Teatajasse, märkige ka Vastuvõetud õigusakt saadetakse Riigi Teatajasse. Õigusakti päisesse ilmub Riigi Teataja kontrolli loend.
6. Õigusakti vormil on vaja tekstivälja, mille Amp. välja nimi on AktLocation. Sinna kirjutatakse akti andmise koht. Koht trükitakse PDF-i; Riigi Teataja nõuete tõttu seda .akt faili ei kanta.

Hea teada: Nupu Saada RT-sse nägemiseks on kasutajagrupil vaja poliitikat „Dokumendi Riigi Teatajasse saatmine”. Akt-editori lülitab asutusele sisse Amphora klienditugi. VOLIS-e teenus suleti 1. juulil 2026, nii et VOLIS-e valikut ei ole vaja seadistada.

• Nuppu Genereeri õigusakt ei ole. Palun kontrollige, et eelnõu vormil on valitud Õigusakti eelnõu ja väljal Õigusakti vormistamise vorm on vorm valitud.
• Linki Muuda akt-editoris ei ole. Link on nähtav ainult salvestatud dokumendil, mille põhifail on .akt fail, ja asutuses, kus akt-editor on sisse lülitatud.

Miks see oluline on: Määruse ning otsuse ja korralduse jaoks on eri XML-skeem, igal akti liigil on oma printmall. Sellepärast on määrusel, otsusel ja korraldusel eraldi vormid.

Taust ja seadus: Kes annab, kes allkirjastab ja kus avaldatakse?; Mis on .akt fail?; Kes võib akte Riigi Teatajale esitada?

Allikas: Amphora juhend „Õigusaktide süsteem”

Kuidas luua uus määruse, otsuse või korralduse eelnõu?

Eelnõu on Amphoras dokument, mille põhifail on .akt fail. Vorm valib õige malli, nii et eelnõu ülesehitus vastab kohe Riigi Teataja skeemile.

Millal: Kui akti koostamine algab. Aega kulub: 5 minutit. Vajalik: Õigus luua dokumente eelnõude kaustas.

1. Uue dokumendi loomiseks valige Dokumendid ja klõpsake vasakul Laadi uus. Avaneb dokumendi laadimise vorm.
2. Akti liigi järgi valige vorm, nt „Valitsuse korralduse eelnõu” või „Volikogu määruse eelnõu”. Põhifaili kohale ilmub .akt mall. Kaust valitakse vormi järgi.
3. Palun täitke Pealkiri, Dokumendi etapp ja Dokumendi staatus, volikogu vormil ka Asukoht, ning vajadusel Ettekandja. Pealkiri kantakse ka eelnõu teksti ja päevakorrapunkti. Vormi välju muudetakse Amphora vormil, mitte akt-editoris.
4. Teksti kirjutamiseks klõpsake Salvesta ja ava akt-editoris. Eelnõu salvestatakse ja saab numbri; seejärel avaneb aken Õigusaktide toimetaja.

Hea teada: Kui pealkiri ja ettekandja on enne esimest salvestamist täidetud, saab automaatselt loodud päevakorrapunkt kohe õige nime.

• Vormide loetelus ei ole sobivat eelnõu vormi. Palun pöörduge oma peakasutaja poole: vormid seadistatakse asutuse kaupa (vt AK-01).
• Nuppu Salvesta ja ava akt-editoris ei ole. Akt-editor ei pruugi olla teie asutusele sisse lülitatud. Palun pöörduge Amphora klienditoe poole.

Miks see oluline on: Õige akti liik tuleb valida enne kirjutamist: määrus kehtestab üldised reeglid, otsus ja korraldus lahendavad ühe juhtumi. Õiguskantsler on korduvalt tuvastanud, et akti liik on vale.

Taust ja seadus: Mis vahe on määrusel, otsusel ja korraldusel?; Millal on õige vorm määrus ja millal otsus või korraldus?; Kes võib akti eelnõu algatada?

Allikas: Amphora akt-editori juhend

Kuidas kirjutada eelnõu tekst akt-editoris?

Akt-editor hoiab ülesehituse Riigi Teataja skeemi järgi korras: lisada saab ainult neid elemente, mis valitud kohta sobivad, ja numbrid uuenevad automaatselt.

Millal: Eelnõu koostamisel ja muutmisel. Aega kulub: Sõltub akti pikkusest. Vajalik: Salvestatud eelnõu, mille põhifail on .akt.

1. Toimetaja avamiseks klõpsake põhifaili real Muuda akt-editoris. Avaneb aken Õigusaktide toimetaja: vasakul akti tekst, paremal Struktuur ja Lubatud lisatavad elemendid.
2. Teksti muutmiseks klõpsake tekstis ja kirjutage. Vormindamiseks on nupud B, I, U, ülaindeks ja alaindeks; erimärgid on nupu Ω all. Enter teeb reavahetuse ainult tekstilõigu sees; uus paragrahv või punkt lisatakse elemendina.
3. Uue elemendi lisamiseks valige tekstis või struktuuripuus element, mille järele uus tuleb. Seejärel klõpsake loendis Lubatud lisatavad elemendid soovitud elemendil (nt Paragrahv, Lõige, Punkt). Element lisatakse vaiketekstiga „Sisesta tekst” ja numbrid uuenevad.
4. Viite, tabeli, faili või kommentaari lisamiseks kasutage nuppe + Viide, + Tabel, + Fail ja + Kommentaar. Avaneb vastav aken, nt Lisa tabel ridade ja veergude arvuga.
5. Elemendi liigutamiseks valige see struktuuripuus ja klõpsake ↑ või ↓. Kustutamiseks klõpsake Eemalda. Eemalda kustutab elemendi koos kõigi alamelementidega.
6. Töö salvestamiseks klõpsake Salvesta ja sulge. Näidik muutub olekuks Salvestatud ja toimetaja sulgub. Iga salvestamine loob põhifailist uue versiooni. Praegu õnnestub samas aknas ainult esimene Salvesta; kindlam on salvestada ja sulgeda ning toimetaja uuesti avada.

Hea teada: Määrus koosneb paragrahvidest (§), mis jagunevad lõigeteks ja punktideks. Otsus ja korraldus koosnevad punktidest; paragrahve neis ei ole.

• Soovitud elementi ei ole loendis Lubatud lisatavad elemendid. Loend näitab ainult elemente, mis valitud kohta skeemi järgi sobivad. Palun valige teine koht, nt eelmine paragrahv või punkt.
• Tabelisse on vaja rida juurde. Tabeli suurust pärast loomist muuta ei saa. Palun kustutage tabel ja looge uus õige suurusega või lisage keerulisem tabel PDF-lisana.

Miks see oluline on: Struktuur on oluline, sest Riigi Teataja töötleb .akt faili automaatselt: viited, terviktekstid ja jõustumisandmed sõltuvad õigest ülesehitusest.

Taust ja seadus: Millest koosneb määrus?; Millest koosneb otsus või korraldus?; Mis on .akt fail?

Allikas: Amphora akt-editori juhend

Kuidas lisada akti teksti allkirjastaja?

Akti lõpus on allkirjastaja ametinimetus ja nimi. See on teksti osa; digiallkiri antakse hiljem Amphora allkirjastamise paneelil.

Millal: Eelnõu koostamisel. Aega kulub: 1 minut. Vajalik: Eelnõu avatud akt-editoris.

1. Allkirjastaja lisamiseks klõpsake + Allkirjastaja. Avaneb menüü varem salvestatud allkirjastajatega ja valikuga + Sisesta käsitsi….
2. Uue allkirjastaja lisamiseks valige + Sisesta käsitsi… ja täitke Ametinimetus, Eesnimi ja Perekonnanimi. Kui märgite Salvesta eeldefineeritute hulka, saab allkirjastaja edaspidi menüüst valida.
3. Lisamiseks klõpsake Lisa allkirjastaja. Allkirjastaja lisatakse akti viimase allkirjaploki järele.

Hea teada: Salvestatud allkirjastajad on kasutatavad ainult samas arvutis ja samas brauseris, kus need salvestati.

Miks see oluline on: Volikogu määrusele ja otsusele kirjutab alla volikogu esimees. Valitsuse määrusele ja korraldusele kirjutavad alla vallavanem või linnapea ja valla- või linnasekretär (KOKS § 7 lg 8).

Taust ja seadus: Kes allkirjastab ja kas allkiri peab olema digitaalne?

Allikas: KOKS § 7 lg 8; Amphora akt-editori juhend

Kuidas salvestada ja mida teha, kui töö jäi salvestamata?

Akt-editor salvestab tööd taustal mustandina, nii et tekst ei lähe katkenud ühenduse või suletud akna korral kaotsi. Püsiv versioon tekib nupuga Salvesta.

Millal: Iga kord, kui eelnõu teksti muudetakse. Aega kulub: Mõni sekund. Vajalik: Eelnõu avatud akt-editoris.

1. Salvestamiseks klõpsake Salvesta. Näidikul on olek Salvestatud ja ilmub teade „Salvestatud” koos kellaajaga.
2. Akna sulgemisel salvestamata muudatustega küsib toimetaja, mida teha: Salvesta ja sulge, Sulge salvestamata või Tühista. Nii ei lähe töö kogemata kaduma.

3. Kui dokumendi uuesti avamisel leitakse salvestamata mustand, küsib toimetaja Taasta salvestamata muudatused?. Mustandi laadimiseks klõpsake Taasta, kõrvale jätmiseks Loobu. Pärast salvestamist mustand kustutatakse.

4. Salvestamisel tuleb teade Dokumenti muutis vahepeal keegi teine. Laadi see uuesti ja salvesta siis muudatused. Dokumenti on vahepeal muudetud või salvestate samas toimetaja aknas teist korda (praegune viga). Palun kopeerige oma muudatus vajadusel kõrvale, laadige dokument uuesti ja tehke muudatus uuesti. Kindlam on kasutada nuppu Salvesta ja sulge ja avada toimetaja uuesti.

5. Teade „Sessioon on aegunud”. Palun laadige leht uuesti (F5) või logige Amphorasse uuesti sisse. Mustand jääb alles.
6. Salvestamisel küsitakse, kas salvestada vigadest hoolimata. Dokumendis on skeemivigu. Salvestada saab, kuid enne Riigi Teatajasse saatmist tuleb vead parandada (vt AK-06).
7. Teine kasutaja avab dokumendi, mida keegi parasjagu muudab. Toimetaja ei lukusta dokumenti: teisele kasutajale pakutakse küsimusega Taasta salvestamata muudatused? esimese kasutaja salvestamata mustandit. Palun leppige kokku, kes eelnõu parasjagu muudab, ja valige teisel kasutajal Loobu.

Miks see oluline on: Iga salvestamine loob põhifailist uue versiooni; varasemad versioonid jäävad dokumendi juurde alles. Nii on näha, milline tekst oli istungil.

Taust ja seadus: Mis on .akt fail?

Allikas: Amphora akt-editori juhend

Kuidas kontrollida eelnõu vastavust skeemile ja vaadata PDF-i?

Enne kooskõlastamist on mõistlik veenduda, et .akt fail vastab Riigi Teataja skeemile ja PDF on õigesti vormistatud.

Millal: Enne kooskõlastusringi ja enne istungit. Aega kulub: 2 minutit. Vajalik: Eelnõu avatud akt-editoris.

1. Skeemi kontrolli nägemiseks vaadake toimetaja tööriistaribal kontrolli olekut. Kui vigu ei ole, on olek Korras ja loendis „Vigu ega hoiatusi ei ole.”
2. Vigade nägemiseks klõpsake olekul. Loend näitab iga vea kohta, milline kohustuslik element puudub või milline väärtus ei ole lubatud.
3. PDF-i nägemiseks klõpsake Vaata PDF. Avaneb aken PDF eelvaade. PDF koostatakse vormi printmalli järgi; sellest tulevad ka vapp ja asutuse nimi.
4. Amphora vormil saab sama kontrolli teha nupuga Valideeri. Korras faili kohta kuvatakse „Dokument valideerub”. Vead kuvatakse punaselt, osaliselt inglise keeles.

Hea teada: Hoiatus (nt tühi kohustuslik väli) salvestamist ei takista. Viga takistab Riigi Teatajasse saatmist.

• PDF-is on vale vapp või päis. Päis tuleb printmallist. Palun pöörduge Amphora klienditoe poole.
• Valideeri näitab „Põhifail on puudu või ei ole .akt laiendiga fail!”. Põhifaili kohal peab olema .akt fail. Palun kontrollige, et põhifaili ei ole asendatud Wordi või PDF-failiga.

Miks see oluline on: Riigi Teataja infosüsteem ei võta vastu faili, mis skeemile ei vasta. Viga on odavam leida eelnõu etapis.

Taust ja seadus: Millest koosneb määrus?; Kuidas eelnõu enne istungit üle vaadatakse?; Mis on .akt fail?

Allikas: Amphora akt-editori juhend

Kuidas koostada istungi päevakord?

Kui eelnõu vormil on päevakorrapunkti loomine seadistatud, on iga eelnõu päevakorrapunkti sees. Päevakord koostatakse valitud päevakorrapunktidest ühe uue asjana.

Millal: Enne valitsuse või volikogu istungit. Aega kulub: 10 minutit. Vajalik: Salvestatud eelnõud koos päevakorrapunktidega; päevakorrapunkti ja päevakorra vormid (seadistatakse asutuse kaupa).

1. Päevakorrapunktide leidmiseks avage Asjavaade ja valige - Näita viimase 30p eelnõusid - või avage eelnõu paneel Asjad. Iga eelnõu jaoks on päevakorrapunkt sama pealkirja ja ettekandjaga (nt vorm „Volikogu päevakorra punkt”).
2. Päevakorra koostamiseks märkige linnukesega istungile minevad päevakorrapunktid ja klõpsake Loo uus asi. Avaneb uue asja vorm, mille objektideks on valitud päevakorrapunktid.
3. Vormiks valige päevakorra vorm (nt „Volikogu istungi päevakord” või „Valitsuse istungi päevakord”), täitke vähemalt Kataloog ja Pealkiri ning salvestage. Päevakord on valmis ja selle objektid on päevakorrapunktid.

Hea teada: Päevakorra saab lisada ka istungi kutse või protokolli malli: dokumendimallides on selleks nupp Lisa päevakord ja märgendid nagu ::PAEVAKORRAD::. VOLIS-e teenus suleti 1. juulil 2026: volikogu materjalid tehakse liikmetele kättesaadavaks muul viisil, mille määrab teie volikogu töökord.

• Eelnõul ei ole päevakorrapunkti. Päevakorrapunkt luuakse eelnõu esimesel salvestamisel, kui vormil on märgitud Loo asi automaatselt. Palun pöörduge peakasutaja poole (vt AK-01).

Miks see oluline on: Volikogu istungi kutse ja materjalid tehakse liikmetele kättesaadavaks vähemalt neli päeva enne istungit (KOKS § 43 lg 3). Valitsus on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole liikmetest (KOKS § 49 lg 6).

Taust ja seadus: Kuidas volikogu akti vastu võtab?; Kuidas valitsus akti vastu võtab?

Allikas: Amphora juhend „Õigusaktide süsteem”

Kuidas teha vastuvõetud eelnõust õigusakt?

Pärast istungit tehakse vastuvõetud eelnõust uus dokument: õigusakt. Tekst ja vormi väljad kantakse üle, akt saab salvestamisel oma numbri.

Millal: Pärast eelnõu vastuvõtmist istungil. Aega kulub: 5 minutit. Vajalik: Vastuvõetud eelnõu; õigus luua dokumente õigusaktide kaustas.

1. Eelnõu avamiseks leidke see Dokumendid moodulist ja klõpsake nimel. Kui istungil tehti tekstis muudatusi, saab need teha kas eelnõus või hiljem õigusaktis.
2. Õigusakti loomiseks klõpsake nupureal Genereeri õigusakt. Avaneb uus dokument õigusakti vormiga. Eelnõu .akt fail ja samanimelised väljad kantakse üle; märge „EELNÕU” eemaldatakse.
3. Palun kontrollige välju Pealkiri ja Dokumendi kuupäev ning täitke Dokumendi etapp ja Dokumendi staatus: need eelnõult üle ei tule. Kaust valitakse õigusakti vormi järgi.
4. Õigusakti salvestamiseks klõpsake Salvesta. Akt saab numbri ja kuupäeva ning asub päevakorrapunkti sees eelnõu kõrval.
5. Teksti viimistlemiseks klõpsake põhifaili real Muuda akt-editoris ja kontrollige PDF-i nupuga Vaata PDF. Nüüd on akt valmis allkirjastamiseks.

Hea teada: Eelnõu jääb alles. Nii on hiljem näha, milline tekst oli istungil ja mis muutus pärast vastuvõtmist.

• Nuppu Genereeri õigusakt ei ole. Eelnõu vormi seadetes peab olema valitud õigusakti vorm (vt AK-01).

Miks see oluline on: Määrusel peavad olema andja nimetus, kuupäev, number ja pealkiri (HMS § 92 lg 3). Amphora võtab numbri ja kuupäeva õigusakti vormilt ning kirjutab need .akt faili.

Taust ja seadus: Millest koosneb määrus?; Kes annab, kes allkirjastab ja kus avaldatakse?

Allikas: Amphora juhend „Õigusaktide süsteem”

Kuidas määrust allkirjastada, et seda saaks Riigi Teatajasse saata?

Riigi Teatajasse saatmiseks on määrusel kaks allkirjakonteinerit: allkirjastajate allkirjadega PDF ja esitaja allkirjaga .akt fail. Riigi Teatajale esitataval aktil tohib olla ainult üks digiallkiri (määrus nr 52 § 6 lg 2).

Millal: Pärast õigusakti salvestamist ja faili nime muutmist. Aega kulub: 5–10 minutit. Vajalik: ID-kaart, Mobiil-ID või Smart-ID; .akt faili nimi vastab Riigi Teataja nõuetele (vt AK-10).

Riigi Teatajale saadetavas konteineris tohib olla ainult üks allkiri (justiitsministri määrus nr 52 § 6 lg 2). Kui vallavanem ja sekretär allkirjastavad sama .akt faili konteineri, ei võta Riigi Teataja seda vastu.

1. Enne allkirjastamist muutke .akt faili nimi Riigi Teataja nõuetele vastavaks lingiga Muuda faili nime ja salvestage õigusakt. Amphora pakub nimesid, nt AmphoraVV_07102026_m9.akt. Pakutud nimed on õiged ainult siis, kui õigusaktil on kuupäev ja number.
2. Akti allkirjastamiseks kirjutavad PDF-ile alla akti allkirjastajad: volikogu akti puhul volikogu esimees, valitsuse akti puhul vallavanem või linnapea ja sekretär. Dokumendil on esimene allkirjakonteiner.

3. Eraldi konteineri loomiseks klõpsab Riigi Teatajasse esitaja allkirjastamise paneelil Uus allkirjafail, valib ainult .akt faili ja allkirjastab. Dokumendil on kaks allkirjakonteinerit. Riigi Teataja kontrolli kolmas rida muutub roheliseks.

4. Riigi Teataja kontrolli kolmas rida jääb punaseks. Konteineris on rohkem kui üks fail või rohkem kui üks allkiri või on faili nimi vale. Palun looge .akt failist uus konteiner ainult esitaja allkirjaga.

Miks see oluline on: Esitaja allkiri kinnitab, et Riigi Teatajale esitatud tekst vastab allkirjastatud aktile (määrus nr 52 § 6 lg 2). Esitaja vastutab selle vastavuse eest (RTS § 9 lg 1).

Taust ja seadus: Mitu allkirja võib Riigi Teatajale esitataval aktil olla?; Kes allkirjastab ja kas allkiri peab olema digitaalne?

Allikas: määrus nr 52 § 6; Amphora juhend „Õigusaktide süsteem”

Kuidas saata määrus Riigi Teatajasse?

Õigusakti päises on Riigi Teataja kontrolli loend. Kui kõik read on rohelised, on määrus saadetud. Amphora saadab määruse dokumendivahetuskihi DHX kaudu.

Millal: Hiljemalt kolmandal tööpäeval pärast allakirjutamist (RTS § 9 lg 2). Aega kulub: 5 minutit. Vajalik: Esitamisõigus Riigi Teatajas; poliitika „Dokumendi Riigi Teatajasse saatmine”; DHX on Amphoras seadistatud.

Riigi Teataja kontrolli viis rida: - „.akt fail valideerub Riigi Teatajasse saatmiseks” (fail vastab skeemile) - „.akt faili nimi vastab Riigi Teataja nõuetele” - „olemas allkirjakonteiner Riigi Teatajasse saatmiseks (konteineris 1 .akt fail ja konteineril 1 allkiri)” - „on loodud edastus Riigi Teatajasse” - „õigusakt on edastatud Riigi Teatajasse”

1. Riigi Teataja kontrolli loendi nägemiseks avage õigusakt. Päises on viis rida. Punase rea põhjus kuvatakse rea pealkirjal klõpsates.
2. Kui esimene rida on punane, parandage .akt fail akt-editoris ja salvestage. Uuel aktil on rida punane kuni esimese salvestamiseni, sest numbrit veel ei ole.
3. Kui teine rida on punane, klõpsake põhifaili juures Muuda faili nime, valige pakutud nimi ja salvestage õigusakt. Pakutud nimed on õiged ainult siis, kui õigusaktil on kuupäev. Rida muutub roheliseks pärast salvestamist. Nimi on kujul omavalitsus + organ + kuupäev + liik ja number, nt SaueVV_10112011_m7.akt.
4. Kui kolmas rida on punane, allkirjastage .akt fail eraldi konteinerisse (vt AK-09). Konteineris on üks .akt fail ja üks allkiri.
5. Saatmiseks klõpsake Saada RT-sse. Luuakse edastus ja avaneb aken Riigi Teatajasse saatmine: Saada kohe või Saada hiljem.
6. Saatmise kontrollimiseks vaadake edastuste paneeli või DHX moodulit. Olek on esmalt Saatmisel, seejärel Saadetud. Kõik viis rida on rohelised.

Hea teada: Riigi Teataja avaldab akti seitsme tööpäeva jooksul pärast esitamist. Määrus jõustub üldjuhul kolmandal päeval pärast avaldamist, nii et kindla jõustumispäeva jaoks tasub jätta vähemalt kaks nädalat varu.

• Nuppu Saada RT-sse ei ole. Nupu jaoks on vaja õigusakti vormil valikut Vastuvõetud õigusakt saadetakse Riigi Teatajasse ja poliitikat „Dokumendi Riigi Teatajasse saatmine”, mis ei ole kõigis asutustes seadistatud. Palun pöörduge Amphora klienditoe poole.
• Teade „DHX on seadistamata!”. Amphora dokumendivahetus ei ole seadistatud. Palun pöörduge Amphora klienditoe poole.
• Teade „Riigi Teataja puudub asutused moodulis või on asutusel puudu RT kood!”. Palun pöörduge peakasutaja poole: asutuste moodulis peab olema Riigi Teataja koos koodiga.
• Volikogu määrusele pakutakse valitsuse akti nime. Amphora pakub praegu ainult VV- ja LV-nimesid; kui aktil ei ole numbrit, puudub nimest ka number. Palun kirjutage aknas Muuda faili nime volikogu määruse nimi käsitsi, nt SaueVVK_10112011_m7.akt, ja salvestage õigusakt.
• Akti number on kujul 2-3/2026/9. Kui number sisaldab kahte kaldkriipsu, kirjutab Amphora .akt faili vale numbri (nt 2026). Palun kontrollige enne saatmist akt-editoris akti numbrit.
• Pärast saatmist ei tule Riigi Teatajast vastuvõtmise teadet. Riigi Teataja saadab e-kirja, kui akt on vastu võetud või kui esitajal ei ole õigust. Palun kontrollige DHX moodulis saatmise olekut ja vajadusel võtke ühendust Riigi Teataja väljaandjaga (info@justdigi.ee).

Miks see oluline on: Määrus, mida ei ole kehtivas korras avaldatud, on tühine (HMS § 94). Volikogu otsuseid ja valitsuse korraldusi Riigi Teatajasse ei saadeta.

Taust ja seadus: Millised kohaliku omavalitsuse aktid lähevad Riigi Teatajasse?; Mis tähtajaks tuleb määrus Riigi Teatajale esitada?; Milline peab olema .akt faili nimi?; Miks Riigi Teataja võib akti tagasi lükata või avaldamise peatada?

Allikas: RTS; määrus nr 52; Amphora juhend „Õigusaktide süsteem”

Kuidas teha otsus või korraldus teatavaks ja kõigile kättesaadavaks?

Otsus ja korraldus jõustuvad teatavakstegemisest (KOKS § 7 lg 7). Isikule, kelle õigusi akt piirab või kellele see paneb kohustusi, toimetatakse akt kätte (HMS § 62). Kõigile tehakse see kättesaadavaks dokumendiregistri või veebilehe kaudu.

Millal: Kohe pärast allkirjastamist. Aega kulub: 5 minutit. Vajalik: Allkirjastatud otsus või korraldus.

Avaliku vaate seaded erinevad asutuseti.

1. Adressaadile saatmiseks lisage õigusaktile väljaminev edastus ja saatke see. Väljaminev .akt fail saadetakse adressaadile PDF-ina.
2. Akti avalikuks tegemiseks kontrollige, et õigusakti kaust või vorm on Nähtav avalikus vaates ja akt ei sisalda juurdepääsupiiranguga andmeid. Akt on nähtav Amphora avalikus vaates (dokumendiregistris).
3. Kui aktis on isikuandmeid, mida avalikustada ei tohi, märkige dokumendile juurdepääsupiirang. Piiranguga osa avalikus vaates ei näidata.

Hea teada: Kui eelnõul oli saatmata edastusi, tõstab Amphora need õigusakti genereerimisel õigusaktile: õigusakti salvestamisel eemaldatakse need eelnõu juurest. Saadetud edastused jäävad eelnõu juurde.

Miks see oluline on: Volikogu otsused, valitsuse korraldused ja istungite protokollid peavad olema kõigile kättesaadavad, välja arvatud andmed, mille avaldamine on keelatud (KOKS § 7 lg 9). Õigusaktid registreeritakse dokumendiregistris hiljemalt allakirjutamise päeval või sellele järgneval tööpäeval (AvTS § 12).

Taust ja seadus: Millal otsus ja korraldus jõustuvad?; Mida peab sisaldama haldusakt?; Kus peavad aktid olema kättesaadavad?

Allikas: KOKS § 7; HMS § 62; AvTS § 12

Kuidas määrust muuta või kehtetuks tunnistada?

Määrust muudetakse või tunnistatakse kehtetuks uue määrusega. Pärast muutmist esitab omavalitsus Riigi Teatajale ka muudetud määruse tervikteksti.

Millal: Kui kehtivat määrust on vaja muuta või kehtetuks tunnistada. Aega kulub: Nagu uue määruse puhul. Vajalik: Muudetava määruse pealkiri, number, kuupäev ja avaldamismärge (RT IV, kuupäev, number).

Akt-editoris saab muutmismäärust muuta, kuid uue muutmismääruse malli ja tervikteksti koostamise võimalus on veel arendamisel. Palun küsige klienditoelt, milline mall on teie asutusele seadistatud.

1. Muutmismääruse koostamiseks looge uus määruse eelnõu (vt AK-02). Muutmismäärus on tavaline määrus, mille paragrahvides on kirjas, mida muudetakse.
2. Preambulisse ja sätetesse kirjutage muudetava määruse pealkiri, number, kuupäev ja avaldamismärge. Nii nõuab HMS § 92 lg 4.
3. Määrus võetakse vastu, allkirjastatakse ja saadetakse Riigi Teatajasse nagu iga määrus (vt AK-08–AK-10). Riigi Teataja saadab esitajale teate tervikteksti esitamise kohustuse kohta.
4. Muudetud määruse tervikteksti esitab omavalitsus Riigi Teataja teatatud tähtpäevaks, hiljemalt muutva määruse avaldamisele eelneval päeval. Terviktekstid avaldatakse samal päeval muutva määrusega.

Hea teada: Kui muudatusi on palju, on sageli selgem kehtestada uus määrus ja tunnistada vana kehtetuks.

Miks see oluline on: Riigi Teatajas loetakse terviktekste. Kui terviktekst puudub, ei näe elanik kehtivat korda ühest kohast.

Taust ja seadus: Kuidas määrust muuta?; Mis on terviktekst ja kes selle koostab?; Millal määrus kaotab kehtivuse?

Allikas: HMS § 92–93; RTS § 9; määrus nr 52 § 4

Kuidas kasutada .akt mallis vormi väljade väärtusi?

.akt mall on eelnõu algne tekst. Mallielementidega kannab Amphora vormi väljade väärtused (nt pealkiri, kuupäev, koostaja) malli teksti, nii et koostaja ei pea neid käsitsi kirjutama.

Millal: Malli koostamisel või muutmisel. Aega kulub: 15 minutit. Vajalik: Peakasutaja õigused; tekstiredaktor (nt Notepad++).

1. Välja nime leidmiseks valige Admin → Vormide häälestamine, valige vorm ja klõpsake välja juures mutrivõtme ikoonil. Välja seadetes on Amp. välja nimi, nt Caption.
2. Malli muutmiseks laadige .akt mall alla (Admin → Mallid) ja avage see tekstiredaktoriga. Mall on XML-fail.
3. Mallielemendi lisamiseks kirjutage märgendi <tavatekst></tavatekst> vahele ::välja nimi::, nt ::Caption::. Suur- ja väiketähed peavad olema täpselt samad kui välja nimes.
4. Algatusdokumendi (nt taotluse) välja väärtuse jaoks kasutage kuju ::source.välja nimi::, nt ::source.Caption::. Väärtus tuleb dokumendilt, millele eelnõu vastab.
5. Muudatuse kasutusele võtmiseks salvestage fail ja laadige see uuesti üles (Admin → Mallid). Uutel eelnõudel on väljad täidetud.

Hea teada: Akti kuupäeva kirjutab Amphora .akt faili õigusakti vormilt. Akti number ei pruugi õigesti üle tulla (vt AK-10): palun kontrollige seda akt-editoris. Lisaks on olemas üldised märgendid, nt ::CURDATE:: (tänane kuupäev) ja ::CURUSER:: (sisseloginud kasutaja).

• Mallielemendi asemel on tühi koht. Välja nimi ei ole õige või on mallielemendis liigne koolon. Palun võrrelge nime vormi seadetega; vale nimega elemendi eemaldab Amphora vaikselt.
• Pärast malli muutmist ei valideeru eelnõu. Mall peab vastama Riigi Teataja skeemile. Palun kontrollige muudetud malliga uue eelnõu olekut nupuga Valideeri või pöörduge klienditoe poole.

Miks see oluline on: Hästi täidetud mall vähendab ümberkirjutamist ja vigu: pealkiri, kuupäev ja allkirjastajad on igas aktis samas kohas ja samal kujul.

Taust ja seadus: Mis on .akt fail?

Allikas: Amphora juhend „Õigusaktide süsteem” (mallielemendid); Amphora akt-editori juhend

Määrus, otsus, korraldus

Millal milline akt sobib, kes selle annab ja kuhu see jõuab. Seadus nimetab kõiki neid „õigusaktideks”; erinevus on selles, kas akt kehtib kõigile või ühele juhtumile.

Mis vahe on määrusel, otsusel ja korraldusel?

Määrus on üldakt: see kehtestab reeglid piiritlemata arvu juhtude jaoks, nt toetuste andmise korra. Määrusi annavad nii volikogu kui ka valitsus (KOKS § 7 lg 1).

Otsus ja korraldus on üksikaktid: need lahendavad ühe konkreetse juhtumi. Volikogu võtab vastu otsuseid, valla- või linnavalitsus annab korraldusi (KOKS § 7 lg 2).

Kõik kolm on seaduse sõnul „volikogu ja valitsuse õigusaktid” (KOKS § 7 lg 3). Seadus on samuti õigusakt, kuid selle võtab vastu Riigikogu.

Amphoras: Kuidas luua uus määruse, otsuse või korralduse eelnõu?

Allikas: KOKS § 7: volikogu ja valitsuse õigusaktid; Haldusmenetluse seadus (HMS)

Kas määrus või korraldus on haldusakt?

Määrus ei ole haldusakt. Haldusakt reguleerib üksikjuhtumit ja tekitab, muudab või lõpetab isiku õigusi või kohustusi (HMS § 51 lg 1); määrus reguleerib piiritlemata arvu juhtumeid (HMS § 88).

Otsus ja korraldus on haldusaktid siis, kui need puudutavad isiku õigusi või kohustusi, nt ehitusloa andmine või toetuse määramine. Puhtalt organisatsiooniline korraldus ei pruugi haldusakt olla.

Korraldus võib olla ka üldkorraldus: see on suunatud üldiste tunnuste järgi määratud isikutele, nt liikluskorralduse muutmine (HMS § 51 lg 2).

Õiguskantsleri sõnul jagunevad õigusaktid üld- ja üksikaktideks ning haldusaktid on üksikaktide üks alaliik.

Praktiline tähendus: haldusaktile tuleb lisada põhjendus ja vaidlustamisviide ning see tehakse adressaadile teatavaks.

Allikas: Haldusmenetluse seadus (HMS); Õiguskantsler: õigusaktide eristamine (12.01.2021)

Millal on õige vorm määrus ja millal otsus või korraldus?

Kui akt kehtestab üldise korra, mida rakendatakse korduvalt, on õige vorm määrus. Kui akt lahendab ühe juhtumi, on õige vorm otsus (volikogu) või korraldus (valitsus).

Sageli ütleb vormi ette eriseadus. Näiteks põhimäärus, eelarve ja kohalikud maksud kehtestatakse volikogu määrusega; isikuvalimise tulemus ja üldplaneeringu kehtestamine vormistatakse volikogu otsusega.

Pealkiri ei määra akti olemust. Õiguskantsler on leidnud, et üldist korda sisaldavad volikogu otsused tuleb vormistada määrustena (Valga, 2018).

Täpsema loetelu leiate tabelist Määrus või otsus: näited seadusest. Abiks on ka küsimustik Milline akt sobib?.

Allikas: KOKS § 7: volikogu ja valitsuse õigusaktid; Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus; Õiguskantsler: Valga vallavolikogu otsused (08.01.2018)

Kes annab, kes allkirjastab ja kus avaldatakse?

Akt	Annab	Allkirjastab	Jõustub	Avaldatakse
Volikogu määrus	volikogu	volikogu esimees	3. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist	Riigi Teataja IV osa
Volikogu otsus	volikogu	volikogu esimees	teatavakstegemisest	kõigile kättesaadav (nt dokumendiregister)
Valitsuse määrus	valla- või linnavalitsus	vallavanem või linnapea ja sekretär	3. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist	Riigi Teataja IV osa
Valitsuse korraldus	valla- või linnavalitsus	vallavanem või linnapea ja sekretär	teatavakstegemisest	kõigile kättesaadav
Käskkiri	volikogu esimees, vallavanem või linnapea, ametiasutuse juht	andja	akti järgi	asutuse kord

Kõigil aktidel võib olla ka hilisem jõustumise kuupäev, kui see on aktis kirjas (KOKS § 7 lg 6–7).

Amphoras: Kuidas teha vastuvõetud eelnõust õigusakt?; Kuidas saata määrus Riigi Teatajasse?; Kuidas teha otsus või korraldus teatavaks ja kõigile kättesaadavaks?

Allikas: KOKS § 7: volikogu ja valitsuse õigusaktid; Riigi Teataja seadus (RTS)

Mis on käskkiri ja kes seda annab?

Käskkiri on sisemise töökorralduse akt. Seda annavad volikogu esimees volikogu töö korraldamiseks, vallavanem või linnapea valitsuse ja ametiasutuse töö korraldamiseks ning ametiasutuse juht.

KOKS § 7 ei nimeta käskkirja volikogu ja valitsuse õigusaktide hulgas. Teenistusküsimustes (nt ametisse nimetamine) võib käskkiri olla haldusakt (HMS § 51 lg 1; avaliku teenistuse seadus).

Allikas: Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS); Haldusmenetluse seadus (HMS)

Mis muutus kohaliku omavalitsuse aktides 1. juulil 2026?

KOKS-i muudatusega koondati volikogu ja valitsuse aktide reeglid § 7 alla. Varasemad paragrahvid 23 (volikogu õigusaktid) ja 31 (valitsuse määrused ja korraldused) on kehtetud.

Uus nõue: määruse eelnõule ja seletuskirjale kohaldatakse Vabariigi Valitsuse normitehnika eeskirja nõudeid (KOKS § 7 lg 3²). Selle järgi lisatakse määruse eelnõule seletuskiri (eeskirja § 63). Volikogu võib kehtestada täpsema korra (§ 7 lg 4).

Kui teie põhimäärus või töökord viitab veel KOKS-i paragrahvidele 23 või 31, on viide aegunud.

Täpsema korra võib kehtestada teie volikogu: palun vaadake ka oma valla või linna põhimäärust ja töökorda.

Allikas: KOKS § 7: volikogu ja valitsuse õigusaktid; KOKS-i muutmise seadus, jõustus 01.07.2026

Eelnõust aktiks

Kes võib eelnõu algatada, mida peab eelnõuga kaasas olema ja kuidas akt vastu võetakse.

Kes võib akti eelnõu algatada?

KOKS ei loetle kõiki algatajaid. Täpsema korra annavad valla või linna põhimäärus ja volikogu töökord (KOKS § 8 lg 1 p 6; § 44 lg 1). Tavaliselt võivad volikogule eelnõu esitada valitsus, volikogu liige, fraktsioon ja komisjon.

Seadus nimetab ka rahvaalgatuse: vähemalt üks protsent valla- või linnaelanikest, kuid mitte vähem kui viis vähemalt 16-aastast elanikku, võib esitada ettepaneku akti vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks (KOKS § 32). Valitsus võtab selle arutusele kolme kuu jooksul.

Igaüks võib taotleda volikogult või valitsuselt oma õigusi seadusvastaselt kitsendava akti muutmist või tühistamist (KOKS § 33).

Amphoras: Kuidas luua uus määruse, otsuse või korralduse eelnõu?

Täpsema korra võib kehtestada teie volikogu: palun vaadake ka oma valla või linna põhimäärust ja töökorda.

Allikas: Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS)

Mida peab sisaldama seletuskiri?

Alates 01.07.2026 kohaldatakse volikogu ja valitsuse määruse eelnõule ja seletuskirjale Vabariigi Valitsuse normitehnika eeskirja nõudeid (KOKS § 7 lg 3²). Selle järgi lisatakse määruse eelnõule seletuskiri, mis põhjendab eelnõu vastavust volitusnormile ja annab ülevaate mõjudest (HÕNTE § 63).

Seletuskirja osad on: sissejuhatus; eelnõu sisu ja võrdlev analüüs; vastavus Euroopa Liidu õigusele; määruse mõjud; rakendamisega seotud tegevused, kulud ja tulud; jõustumine; kooskõlastamine ja kaasamine (HÕNTE § 65 lg 1).

Otsuse ja korralduse eelnõule seadus seletuskirja ei nõua, kuid volikogu võib selle oma korras ette näha (KOKS § 7 lg 4).

Täpsema korra võib kehtestada teie volikogu: palun vaadake ka oma valla või linna põhimäärust ja töökorda.

Allikas: KOKS § 7: volikogu ja valitsuse õigusaktid; Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri

Kas määruse eelnõu tuleb enne vastuvõtmist avalikustada?

Jah. Omavalitsus avalikustab määruste eelnõud koos seletuskirjadega enne nende vastuvõtmiseks esitamist (AvTS § 28 lg 1 p 16). Tavaliselt tehakse see valla või linna veebilehel ja dokumendiregistris.

Avatud menetlus (HMS § 46–50) on kohustuslik ainult seaduses nimetatud juhtudel, näiteks planeeringute puhul. Arengukava ja eelarvestrateegia eelnõu avalikustatakse vähemalt kaheks nädalaks (KOKS § 37² lg 6).

Allikas: Avaliku teabe seadus (AvTS); Haldusmenetluse seadus (HMS); Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS)

Kuidas eelnõu enne istungit üle vaadatakse?

Sisemise kooskõlastamise korra annab asutuse asjaajamiskord või põhimäärus; seadus seda ette ei kirjuta. Tavaliselt kontrollivad eelnõu valdkonna juht, jurist ja valla- või linnasekretär.

Kontrollimisel tasub vaadata allolevaid küsimusi.

• Akti liik: määrus, otsus või korraldus?
• Volitusnorm: milline seaduse säte lubab akti anda?
• Pädevus: kas see küsimus kuulub volikogule või valitsusele?
• Huvide konflikt: kas keegi otsustajatest peab taanduma (KOKS § 17 lg 5–6, § 49 lg 12–13)?
• Isikuandmed: kas aktis on andmeid, mida avalikustada ei tohi?
• Jõustumine: kas on arvestatud Riigi Teataja avaldamise aega?

Amphoras: Kuidas kontrollida eelnõu vastavust skeemile ja vaadata PDF-i?

Täpsema korra võib kehtestada teie volikogu: palun vaadake ka oma valla või linna põhimäärust ja töökorda.

Allikas: Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS)

Kuidas volikogu akti vastu võtab?

Istungi kutse tehakse liikmetele teatavaks vähemalt neli päeva enne istungit ja koos sellega tehakse kättesaadavaks istungi materjalid (KOKS § 43 lg 3). Istungid on avalikud (KOKS § 44 lg 4).

Akt võetakse vastu avalikul hääletusel poolthäälte enamusega; isikuvalimised on salajased (KOKS § 45). Mõne küsimuse jaoks on vaja volikogu koosseisu häälteenamust (KOKS § 45 lg 5). Need on näiteks põhimääruse ja kohalike maksude kehtestamine, arengukava vastuvõtmine ning vallavanema või linnapea valimine.

Volikogu istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. Volikogu istungite protokollid on igaühele kättesaadavad (KOKS § 51 lg 1 ja 6).

Amphoras: Kuidas koostada istungi päevakord?

Täpsema korra võib kehtestada teie volikogu: palun vaadake ka oma valla või linna põhimäärust ja töökorda.

Allikas: Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS)

Kuidas valitsus akti vastu võtab?

Valitsus on otsustusvõimeline, kui istungil osaleb üle poole liikmetest, sealhulgas vallavanem või linnapea või tema asendaja (KOKS § 49 lg 6). Otsused tehakse poolthäälte enamusega (§ 49 lg 7).

Valla- või linnasekretär osaleb valitsuse istungi dokumentide ettevalmistamisel, korraldab istungite protokollimist ning valitsuse ja volikogu õigusaktide avaldamist (KOKS § 55 lg 4).

Amphoras: Kuidas koostada istungi päevakord?

Allikas: Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS)

Akti ülesehitus ja vorminõuded

Mida peab akt sisaldama, kuidas määrus ja korraldus on üles ehitatud ning mida nõuab haldusakt.

Millest koosneb määrus?

Määrusel on andja nimetus, kuupäev, number ja pealkiri (HMS § 92 lg 3). Määrus on kirjalik ja seda võib anda elektrooniliselt (§ 92 lg 1).

Preambulis viidatakse volitusnormile, see tähendab seaduse sättele, mille alusel määrus antakse (HMS § 92 lg 2). Kohaliku elu küsimuse korraldamiseks võib määruse anda ka volitusnormita, kui seaduses sellist normi ei ole (HMS § 90 lg 2).

Määruse sisu jaguneb paragrahvideks (§), paragrahvid lõigeteks ja lõiked punktideks. Pikemal määrusel võivad olla peatükid ja osad. Ülesehitus peab vastama normitehnika eeskirjale (KOKS § 7 lg 3²; määrus nr 52 § 4 lg 2).

Määrus kirjutatakse eesti keeles (KOKS § 7 lg 10).

Amphoras: Kuidas kirjutada eelnõu tekst akt-editoris?; Kuidas kontrollida eelnõu vastavust skeemile ja vaadata PDF-i?

Allikas: Haldusmenetluse seadus (HMS); KOKS § 7: volikogu ja valitsuse õigusaktid; Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri; Kohaliku omavalitsuse üksuse aktide Riigi Teatajas avaldamiseks esitamise kord (justiitsministri määrus nr 52)

Millest koosneb otsus või korraldus?

Otsus ja korraldus koosnevad punktidest; paragrahve neis ei ole. Tavaliselt on alguses asjaolud ja õiguslik alus, seejärel otsustav osa ja lõpus jõustumine ning vaidlustamisviide.

Riigi Teataja skeemides on selle jaoks eraldi XML-skeem „üksikakt”, mida kasutavad otsus, korraldus, käskkiri ja ettekirjutus.

Amphoras: Kuidas kirjutada eelnõu tekst akt-editoris?

Allikas: Haldusmenetluse seadus (HMS); Riigi Teataja XML-skeemid (xmlr.eesti.ee)

Mida peab sisaldama haldusakt?

• haldusorgani nimetus, juhi või volitatud isiku nimi ja allkiri ning väljaandmise aeg (HMS § 55 lg 4);
• põhjendus: faktiline ja õiguslik alus ning kaalutlusotsuse korral kaalutlused (HMS § 56);
• Vaidlustamisviide: kus, kuidas ja mis tähtaja jooksul saab akti vaidlustada (HMS § 57);
• selge ja üheselt mõistetav sõnastus (HMS § 55 lg 1).

Kui vaidlustamisviide puudub, ei muuda see akti kehtetuks, kuid adressaat võib vaidlustamise tähtaja ennistamist taotleda (HMS § 57 lg 2–3). Vaide esitamise tähtaeg on 30 päeva (HMS § 75).

Amphoras: Kuidas teha otsus või korraldus teatavaks ja kõigile kättesaadavaks?

Allikas: Haldusmenetluse seadus (HMS)

Kes allkirjastab ja kas allkiri peab olema digitaalne?

Volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees. Valitsuse määrustele ja korraldustele kirjutavad alla vallavanem või linnapea ja valla- või linnasekretär (KOKS § 7 lg 8).

Seadus allkirja liiki ette ei kirjuta. Elektroonilisele haldusaktile ei pea digiallkirja lisama, kui juht või volitatud isik on turvaliselt tuvastatav (HMS § 55 lg 4). Riigi Teatajale esitatav akt kannab aga esitaja digiallkirja või digitemplit (määrus nr 52 § 6 lg 2).

Amphoras: Kuidas lisada akti teksti allkirjastaja?; Kuidas määrust allkirjastada, et seda saaks Riigi Teatajasse saata?

Allikas: KOKS § 7: volikogu ja valitsuse õigusaktid; Haldusmenetluse seadus (HMS); Kohaliku omavalitsuse üksuse aktide Riigi Teatajas avaldamiseks esitamise kord (justiitsministri määrus nr 52)

Jõustumine ja avaldamine

Millal akt kehtima hakkab ja kus see peab olema kättesaadav.

Millal määrus jõustub?

Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses ei ole hilisemat kuupäeva (KOKS § 7 lg 6; HMS § 93 lg 2).

Riigi Teataja avaldab akti seitsme tööpäeva jooksul pärast esitamist (RTS § 9 lg 6) ja määrus esitatakse hiljemalt kolmandal tööpäeval pärast allakirjutamist (RTS § 9 lg 2). Kui jõustumiseks on kindel kuupäev, tasub see määruses kirja panna ja jätta avaldamiseks piisavalt aega.

Määrus, mida ei ole kehtivas korras avaldatud, on tühine ja seda ei rakendata (HMS § 94).

Amphoras: Kuidas saata määrus Riigi Teatajasse?

Allikas: KOKS § 7: volikogu ja valitsuse õigusaktid; Haldusmenetluse seadus (HMS); Riigi Teataja seadus (RTS)

Millal otsus ja korraldus jõustuvad?

Volikogu otsus ja valitsuse korraldus jõustuvad teatavakstegemisest, kui aktis ei ole hilisemat kuupäeva (KOKS § 7 lg 7).

Haldusakt tehakse teatavaks üldjuhul vabas vormis; isikule, kelle õigusi piiratakse või kellele pannakse kohustusi, toimetatakse see kätte (HMS § 62).

Amphoras: Kuidas teha otsus või korraldus teatavaks ja kõigile kättesaadavaks?

Allikas: KOKS § 7: volikogu ja valitsuse õigusaktid; Haldusmenetluse seadus (HMS)

Kus peavad aktid olema kättesaadavad?

• Määrused avaldatakse Riigi Teataja IV osas „Kohaliku omavalitsuse määrused” (RTS § 2 lg 5). Valla või linna veebilehel neid uuesti ei avaldata, vaid lisatakse link Riigi Teatajasse (RTS § 12 lg 2).
• Volikogu otsused, valitsuse korraldused ja istungite protokollid peavad olema kõigile kättesaadavad. Avalikustamata jäetakse andmed, mille avaldamine on seadusega keelatud või mis on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks (KOKS § 7 lg 9).
• Õigusaktid kantakse dokumendiregistrisse hiljemalt allakirjutamise päeval või sellele järgneval tööpäeval (AvTS § 12 lg 1 p 2).
• Kui haldusakti adressaate on üle saja või aadress puudub, avaldatakse otsustav osa üleriigilises ajalehes või seaduses ette nähtud juhul Ametlikes Teadaannetes. Kohaliku elu küsimuses võib kasutada kohalikku lehte (HMS § 31).

Amphoras: Kuidas teha otsus või korraldus teatavaks ja kõigile kättesaadavaks?; Kuidas saata määrus Riigi Teatajasse?

Allikas: Riigi Teataja seadus (RTS); KOKS § 7: volikogu ja valitsuse õigusaktid; Avaliku teabe seadus (AvTS); Haldusmenetluse seadus (HMS)

Riigi Teataja

Kes saab akte esitada, mis tähtajaks, mis nimega ja miks Riigi Teataja võib akti tagasi lükata.

Millised kohaliku omavalitsuse aktid lähevad Riigi Teatajasse?

Riigi Teataja IV osas avaldatakse volikogu ja valitsuse määrused ning halduslepingud, mis reguleerivad piiritlemata arvu juhtumeid (RTS § 2 lg 5). Koos muutmisega avaldatakse ka määruse terviktekst (RTS § 3 lg 1 p 6).

Volikogu otsuseid ja valitsuse korraldusi Riigi Teatajasse ei saadeta. Need tehakse teatavaks ja kõigile kättesaadavaks (KOKS § 7 lg 7 ja 9).

Amphoras: Kuidas saata määrus Riigi Teatajasse?

Allikas: Riigi Teataja seadus (RTS); KOKS § 7: volikogu ja valitsuse õigusaktid

Kes võib akte Riigi Teatajale esitada?

Akti esitab akti andja volitatud esindaja, kes vastutab selle eest, et esitatud tekst vastab allkirjastatud aktile (RTS § 9 lg 1).

Esitamisõigust taotleb valla- või linnasekretär Justiits- ja Digiministeeriumilt digiallkirjastatud taotlusega, milles on esitaja andmed ning aktide andjad ja liigid, mida ta esitab (määrus nr 52 § 2). Soovitatav on taotleda õigust vähemalt kahele inimesele.

Esitamisõigus lõpeb, kui esitaja ei ole kuue kuu jooksul ühtegi akti esitanud (määrus nr 52 § 3 lg 2). Riigi Teataja saadab enne lõppemist e-kirja.

Amphoras: Kuidas saata määrus Riigi Teatajasse?

Allikas: Riigi Teataja seadus (RTS); Kohaliku omavalitsuse üksuse aktide Riigi Teatajas avaldamiseks esitamise kord (justiitsministri määrus nr 52)

Mis tähtajaks tuleb määrus Riigi Teatajale esitada?

• Määruse tekst: hiljemalt kolmandal tööpäeval pärast allakirjutamist (RTS § 9 lg 2; määrus nr 52 § 6 lg 3 p 1).
• Terviktekst: Riigi Teataja teatatud tähtpäevaks, kuid hiljemalt muutva määruse avaldamisele eelneval päeval (RTS § 9 lg 4).
• Avaldamine: seitsme tööpäeva jooksul pärast esitamist (RTS § 9 lg 6). Kiireloomulisest aktist võib väljaandjale teada anda; väljaandja kiirendab avaldamist võimaluse korral (määrus nr 52 § 6 lg 5).

Amphoras: Kuidas saata määrus Riigi Teatajasse?

Allikas: Riigi Teataja seadus (RTS); Kohaliku omavalitsuse üksuse aktide Riigi Teatajas avaldamiseks esitamise kord (justiitsministri määrus nr 52)

Milline peab olema .akt faili nimi?

Faili nimi koosneb omavalitsuse nimest ja organi lühendist, akti kuupäevast, akti liigi lühendist ja numbrist, eraldatuna alakriipsuga (määrus nr 52 § 4 lg 7).

Näide: Saue Vallavolikogu 10.11.2011 määruse nr 7 faili nimi on SaueVVK_10112011_m7.akt; vallavalitsuse samasuguse määruse faili nimi oleks SaueVV_10112011_m7.akt. Tervikteksti nime lõppu lisatakse _tt ja jõustumise kuupäev, nt SaueVVK_10112011_m7_tt01072012.akt.

Amphoras on selleks link Muuda faili nime, mis pakub sobivaid nimesid.

Amphoras: Kuidas saata määrus Riigi Teatajasse?; Kuidas määrust allkirjastada, et seda saaks Riigi Teatajasse saata?

Allikas: Kohaliku omavalitsuse üksuse aktide Riigi Teatajas avaldamiseks esitamise kord (justiitsministri määrus nr 52)

Mitu allkirja võib Riigi Teatajale esitataval aktil olla?

Ainult üks. Esitaja allkirjastab akti digitaalselt või lisab digitaalse templi; esitataval aktil tohib olla ainult üks digiallkiri (määrus nr 52 § 6 lg 2).

Akti allkirjastajate allkirjad (nt vallavanem ja sekretär) antakse eraldi, tavaliselt PDF-ile. Sellepärast on Amphoras Riigi Teatajasse saadetaval aktil kaks allkirjakonteinerit.

Amphoras: Kuidas määrust allkirjastada, et seda saaks Riigi Teatajasse saata?

Allikas: Kohaliku omavalitsuse üksuse aktide Riigi Teatajas avaldamiseks esitamise kord (justiitsministri määrus nr 52)

Mis on allkirjakonteiner?

Allkirjakonteiner on digiallkirjastatud fail (nt .asice), mis sisaldab allkirjastatud dokumente ja nende allkirju.

Riigi Teatajasse saadetaval määrusel on Amphoras kaks allkirjakonteinerit: akti allkirjastajate allkirjadega PDF ja esitaja allkirjaga .akt fail. Riigi Teatajale saadab Amphora konteineri, milles on üks .akt fail ja üks allkiri.

Amphoras: Kuidas määrust allkirjastada, et seda saaks Riigi Teatajasse saata?

Allikas: Kohaliku omavalitsuse üksuse aktide Riigi Teatajas avaldamiseks esitamise kord (justiitsministri määrus nr 52)

Kuidas esitada määruse lisad?

Lisad, milles on tabel, vorm, skeem, pilt või kaart, vormistatakse PDF-failidena .akt faili koosseisus (määrus nr 52 § 4 lg 4). Kui lisa muutub, esitatakse muutva määruse lisana kogu uus lisa.

VexPro juhendi järgi on lisa failinimes soovitatav kasutada alakriipse ning vältida täpitähti ja tühikuid.

Allikas: Kohaliku omavalitsuse üksuse aktide Riigi Teatajas avaldamiseks esitamise kord (justiitsministri määrus nr 52); VexPro kasutusjuhend

Miks Riigi Teataja võib akti tagasi lükata või avaldamise peatada?

• esitajal ei ole selle andja või akti liigi esitamise õigust või õigus on lõppenud;
• .akt fail ei vasta skeemile või seda ei saa allkirjakonteinerist eraldada;
• aktil on rohkem kui üks digiallkiri;
• jõustumise säte on vastuolus kolmanda päeva reegliga; väljaandja teatab sellest enne avaldamist (määrus nr 52 § 5);
• terviktekst ei ole tähtajaks esitatud (määrus nr 52 § 8 lg 6);
• väljaandja leiab aktis vea või vea kahtluse; siis avaldamine peatatakse ja tähtaeg peatub (RTS § 9 lg 7).

Riigi Teataja saadab esitajale e-kirja, kui akt on vastu võetud või kui midagi on valesti (määrus nr 52 § 7). Kui vastuvõtmise teadet esitamise päeval ei tule, tasub DHX-i saatmise olek üle vaadata.

Amphoras: Kuidas saata määrus Riigi Teatajasse?

Allikas: Kohaliku omavalitsuse üksuse aktide Riigi Teatajas avaldamiseks esitamise kord (justiitsministri määrus nr 52); Riigi Teataja seadus (RTS)

Kuidas parandada viga juba avaldatud määruses?

Ilmse ebatäpsuse (nt kirjavea) parandab Riigi Teataja väljaandja (RTS § 10). Taotluse esitab valla- või linnasekretär digiallkirjastatult Justiits- ja Digiministeeriumi ametlikule e-posti aadressile ning esitaja esitab parandatud akti (määrus nr 52 § 9).

Väljaandja parandab vea või keeldub põhjendatult hiljemalt taotlusele järgneval tööpäeval. Sisulist muudatust ei saa parandusena teha: selleks on vaja muutmismäärust.

Amphoras: Kuidas määrust muuta või kehtetuks tunnistada?

Allikas: Riigi Teataja seadus (RTS); Kohaliku omavalitsuse üksuse aktide Riigi Teatajas avaldamiseks esitamise kord (justiitsministri määrus nr 52)

Kuidas akt Riigi Teatajasse jõuab?

Akt esitatakse asutustevahelise dokumendivahetussüsteemi kaudu (määrus nr 52 § 6 lg 1). Amphora saadab selle riigi dokumendivahetuskihi DHX kaudu, kui DHX on seadistatud ja asutuste moodulis on Riigi Teataja.

Kui DHX-i kaudu esitamine ei ole võimalik, võib igakordsel kokkuleppel väljaandjaga esitada akti väljaandja teatatud e-posti või veebiaadressil (määrus nr 52 § 6 lg 4).

Amphoras: Kuidas saata määrus Riigi Teatajasse?

Allikas: Kohaliku omavalitsuse üksuse aktide Riigi Teatajas avaldamiseks esitamise kord (justiitsministri määrus nr 52); Dokumendivahetuskiht DHX (RIA)

Muutmine, kehtivus ja aktide haldamine

Kuidas kehtivat akti muuta, kes koostab tervikteksti, millal akt kaotab kehtivuse ja kuidas hoida aktidel silma peal.

Kuidas määrust muuta?

Määrust muudetakse uue määrusega: muutmismäärusega. Selles nimetatakse muudetava määruse pealkiri, number, andmise kuupäev ja avaldamismärge (HMS § 92 lg 4).

Muutmismäärus läbib sama menetluse nagu iga määrus: eelnõu, seletuskiri, vastuvõtmine, allkirjad ja Riigi Teataja.

Amphoras: Kuidas määrust muuta või kehtetuks tunnistada?

Allikas: Haldusmenetluse seadus (HMS)

Mis on terviktekst ja kes selle koostab?

Terviktekst on määruse tekst koos kõigi muudatustega. Riigi Teatajas avaldatakse see koos muutva määrusega (RTS § 3 lg 1 p 6).

Kohaliku omavalitsuse määruste tervikteksti koostab ja esitab omavalitsus ise (RTS § 9 lg 3 p 5). Riigi Teataja saadab muutmismääruse esitamisel teate, milliste määruste terviktekst tuleb esitada (määrus nr 52 § 4 lg 5).

Ilma teateta esitatakse terviktekst kahel juhul: määruse kehtivat redaktsiooni ei ole Riigi Teatajas avaldatud või volitusnorm on kehtetuks tunnistatud. Teisel juhul esitatakse terviktekst märkega „kehtetu” (määrus nr 52 § 4 lg 6).

Amphoras: Kuidas määrust muuta või kehtetuks tunnistada?

Allikas: Riigi Teataja seadus (RTS); Kohaliku omavalitsuse üksuse aktide Riigi Teatajas avaldamiseks esitamise kord (justiitsministri määrus nr 52)

Millal määrus kaotab kehtivuse?

• kui andja tunnistab selle kehtetuks uue määrusega (HMS § 93 lg 1);
• kui Riigikohus tunnistab selle kehtetuks;
• kui määruses ette nähtud kehtivusaeg lõpeb;
• kui volitusnorm, mille alusel määrus anti, tunnistatakse kehtetuks.

Kui volitusnorm kaob, ei muutu määrus Riigi Teatajas automaatselt kehtetuks: omavalitsus esitab tervikteksti märkega „kehtetu”.

Amphoras: Kuidas määrust muuta või kehtetuks tunnistada?

Allikas: Haldusmenetluse seadus (HMS); Kohaliku omavalitsuse üksuse aktide Riigi Teatajas avaldamiseks esitamise kord (justiitsministri määrus nr 52)

Kuidas muuta või kehtetuks tunnistada otsust või korraldust?

Haldusakt tunnistatakse kehtetuks või muudetakse iseseisva haldusaktiga (HMS § 70 lg 1). Isiku kahjuks kehtetuks tunnistamisel tuleb arvestada isiku usalduse kaitset (HMS § 66–67).

Ilmse kirjavea võib haldusorgan ise parandada ja parandusest adressaadile teatada (HMS § 59).

Amphoras: Kuidas teha otsus või korraldus teatavaks ja kõigile kättesaadavaks?

Allikas: Haldusmenetluse seadus (HMS)

Kuidas hoida ülevaadet kehtivatest aktidest?

Kehtivate määruste ametlik ülevaade on Riigi Teatajas: iga määruse juures on kehtiv terviktekst, varasemad redaktsioonid ja viited muutvatele määrustele. Valla või linna veebilehel on soovitatav viidata just sinna (RTS § 12 lg 2).

Otsuste ja korralduste kohta Riigi Teatajas ülevaadet ei ole. Nende ülevaade on asutuse dokumendiregistris; Amphoras aitavad selleks õigusaktide kaustad ja akti number.

• Kui päevakorrapunktide loomine on seadistatud, asub eelnõust genereeritud õigusakt Amphoras eelnõuga samas päevakorrapunktis.
• Muutmis- või kehtetuks tunnistamise aktis nimetatakse muudetava akti pealkiri, number ja kuupäev (HMS § 92 lg 4), nii et ahel on ka tekstist leitav.
• Kui seadus muutub, tasub üle vaadata määrused, mille volitusnorm sellele seadusele viitab: volitusnormi kehtetuks tunnistamisel kaotab määrus kehtivuse (HMS § 93 lg 1).

Amphoras: Kuidas teha vastuvõetud eelnõust õigusakt?; Kuidas määrust muuta või kehtetuks tunnistada?

Allikas: Riigi Teataja seadus (RTS); Haldusmenetluse seadus (HMS)

Kui kaua akte säilitatakse?

Volikogu ja valitsuse määrused, otsused, korraldused ning istungite protokollid on arhiiviväärtuslikud. Täpse säilitustähtaja määrab teie asutuse liigitusskeem ja Rahvusarhiivi hindamisotsus.

Näited ja arhiivitöö Amphoras on kirjeldatud Amphora arhiivijuhendis.

Arhiiv Amphoras: säilitustähtajad KOV-is

Allikas: Arhiiv Amphoras: säilitustähtajad

Head tavad ja näited

Kuidas teised omavalitsused akte vormistavad, menetlevad ja korras hoiavad: päris näited, kontrollnimekirjad ja Riigi Teataja väljaandja tähelepanekud.

Kuidas näeb välja valitsuse korraldus?

Hea näide on Tartu Vallavalitsuse korraldus 09.01.2025 nr 27. Selle osad on järgmised.

• päis: VALLAVALITSUS, KORRALDUS, koht, kuupäev ja number samal real;
• pealkiri nimetavas käändes ja ilma lõpupunktita;
• alus: „Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 p 2 ja …, Tartu Vallavalitsus otsustab:”;
• nummerdatud punktid, millest iga ütleb ühe otsuse;
• viimane punkt on vaidlustamisviide: vaie vallavalitsusele või kaebus halduskohtule 30 päeva jooksul;
• kaks allkirja: vallavanem ja vallasekretär, kummagi kohal „(allkirjastatud digitaalselt)”.

Kaalutlused ja põhjendused kirjutatakse korralduse enda teksti; eraldi seletuskirja korraldusele tavaliselt ei koostata (nt Tallinna Linnavalitsuse reglement § 7).

Amphoras: Kuidas kirjutada eelnõu tekst akt-editoris?; Kuidas teha otsus või korraldus teatavaks ja kõigile kättesaadavaks?

Allikas: Tartu Vallavalitsuse korraldus 09.01.2025 nr 27 (näide); Tallinna Linnavalitsuse reglement; Haldusmenetluse seadus (HMS)

Kuidas kirjutada määruse preambul?

Preambul nimetab volitusnormi täpse sättega. Sätet, mis volitust ei sisalda, preambulis ei nimetata (HÕNTE § 58).

Kui muudetakse olemasolevat määrust, kontrollitakse uue määruse alus üle: vana preambulit ei võeta kontrollimata üle.

• „Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 9 alusel.” (põhimäärus)
• „Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 p 2, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 67 lg 2 ning Tartu Linnavolikogu 18. mai 2023. a määruse nr 52 „Tartu linna arengudokumentide koostamise kord” § 11 lg 4 alusel.” (valitsuse määrus, mis tugineb ka volikogu määrusele)

Pärast 01.07.2026 tasub üle vaadata määrused, mille preambul viitab KOKS § 6 lõikele 2: see lõige on kehtetu.

Amphoras: Kuidas kirjutada eelnõu tekst akt-editoris?

Täpsema korra võib kehtestada teie volikogu: palun vaadake ka oma valla või linna põhimäärust ja töökorda.

Allikas: Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri; Rae valla põhimäärus; Tartu Linnavalitsuse 03.03.2026 määrus nr 14 (preambuli näide); Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS)

Kuidas pealkirjastada ja kirjutada muutmis- või kehtetuks tunnistamise määrus?

Muutmismääruse pealkirjas on muudetava määruse andja, kuupäev, liik, number, jutumärkides pealkiri ja sõna „muutmine” (HÕNTE § 61). Näide: „Jõhvi Vallavolikogu 18.08.2022 määruse nr 20 „Jõhvi valla põhimäärus” muutmine”.

Muudatused kirjutatakse punktidena: kas sõnade asendamine („asendatakse sõnad … sõnadega …”) või sätte uus sõnastus („muudetakse ja sõnastatakse: …”). Viimane paragrahv on jõustumine, nt „§ 2. Määruse rakendamine. Määrus jõustub 20. oktoobril 2025.”

Kehtetuks tunnistamine on sageli uue määruse rakendussäte: „Tartu Linnavolikogu 28. juuni 2018. a määrus nr 31 „Tartu kultuuristrateegia 2030” tunnistatakse kehtetuks.” Eraldi määruse pealkiri on „[andja] [kuupäev] määruse nr [..] „[pealkiri]” kehtetuks tunnistamine”.

Amphoras: Kuidas määrust muuta või kehtetuks tunnistada?

Allikas: Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri; Normitehnika käsiraamat (Justiits- ja Digiministeerium, 30.09.2026); Jõhvi Vallavolikogu 25.09.2025 määrus nr 130 (muutmismääruse näide); Tartu Linnavolikogu 09.10.2025 määrus nr 107 (kehtetuks tunnistamise näide)

Mitu lugemist volikogu eelnõul on?

Seadus lugemiste arvu ette ei kirjuta; selle määrab volikogu töökord või põhimäärus. Põhimäärust, eelarvet, arengukava ja kohalikke makse arutatakse enamasti vähemalt kahel lugemisel.

Omavalitsus	Üldreegel	Vähemalt kaks lugemist
Rae	määrus üldjuhul kaks lugemist, otsus üks	põhimäärus, arengukava, eelarvestrateegia, eelarve
Pärnu	ei sätestata	eelarve ja lisaeelarve, põhimäärus, kohalikud maksud
Tallinn	ei sätestata	põhimäärus (vahe vähemalt 4 tööpäeva)
Viljandi vald	1–3 lugemist	eelarve, põhimääruse muutmine, arengukava, kohalikud maksud
Ruhnu	ei sätestata	põhimäärus, eelarve, arengukava, eelarvestrateegia

Kui volikogu ei järgi oma töökorda (nt võtab põhimääruse vastu ühel istungil, kuigi töökord nõuab kahte), on õiguskantsleri sõnul rikutud ka internset õigust.

Täpsema korra võib kehtestada teie volikogu: palun vaadake ka oma valla või linna põhimäärust ja töökorda.

Allikas: Rae valla põhimäärus; Pärnu Linnavolikogu töökord; Tallinna linna põhimäärus; Viljandi Vallavolikogu töökord; Ruhnu valla põhimäärus

Kuidas teised omavalitsused eelnõusid kooskõlastavad?

Omavalitsus	Kes kooskõlastab ja millal
Jõhvi	dokumendihaldussüsteemis õigusnõunik ja vallasekretär; eelnõu vähemalt 2 tööpäeva enne istungit
Põltsamaa	jurist (võib parandada või jätta põhjendusega kooskõlastamata); eelnõu istungile eelneval kolmapäeval hiljemalt kell 12.00
Tallinn	koostaja ametiasutuse juht, teised ametiasutused, jurist, linnavalitsuse liige, linnakantsler, linnasekretär
Tartu (volikogule)	eelnõu volikogu kantseleisse 14 päeva enne istungit; õiendis on valitsuse arvamus

Kui kooskõlastaja jätab eelnõu kooskõlastamata, peatub menetlus ja eelnõu läheb koostajale tagasi (nt Jõhvi, Tallinn).

Amphoras: Kuidas kontrollida eelnõu vastavust skeemile ja vaadata PDF-i?

Täpsema korra võib kehtestada teie volikogu: palun vaadake ka oma valla või linna põhimäärust ja töökorda.

Allikas: Jõhvi Vallavalitsuse töökord; Põltsamaa Vallavalitsuse töökord; Tallinna Linnavalitsuse reglement; Tartu linna põhimäärus

Kes allkirjastab, kui vallasekretär puudub?

Valitsuse määrustele ja korraldustele kirjutab alla valla- või linnasekretär (KOKS § 7 lg 8). Tema asendaja määrab vallavanem või linnapea käskkirjaga (KOKS § 55 lg 5).

Rahandusministeeriumi ülevaate järgi ei saa muu ametnik sekretäri asemel allkirjastada, kui teda ei ole asendajaks määratud. Sekretär ei saa allkirjastada ka puhkuse ajal.

Allkirjastamise järjekord on mõnes omavalitsuses kirjas: esmalt vallasekretär, seejärel vallavanem (nt Jõhvi ja Põltsamaa vallavalitsuse töökord).

Amphoras: Kuidas määrust allkirjastada, et seda saaks Riigi Teatajasse saata?

Allikas: Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS); Rahandusministeeriumi KOV järelevalve- ja nõustamispraktika ülevaade (2023); Jõhvi Vallavalitsuse töökord; Põltsamaa Vallavalitsuse töökord

Mida Riigi Teataja väljaandja omavalitsuste määrustes parandada palub?

Riigi Teataja väljaandja saatis 2026. aasta mais omavalitsustele kirja määruste ajakohasuse kohta. Kirjas on kuus korduvat probleemi:

• määruse õiguslik alus on vahepeal kehtetuks tunnistatud;
• määruse tekst viitab kehtetutele seadustele või määrustele;
• volikogu määrus on kehtetuks tunnistatud, kuid selle alusel kehtestatud valitsuse määrus on unustatud;
• määrus on sisuliselt aegunud;
• üksikakt (nt kohanime määramine) on vormistatud määrusena ja juba ära rakendatud;
• ühinenud omavalitsuste vanad määrused on jäänud kehtima, sest uusi ei avaldatud Riigi Teatajas.

Kui volitusnorm on kehtetuks tunnistatud, esitab omavalitsus määruse tervikteksti märkega „kehtetu” (määrus nr 52 § 4 lg 6).

Amphoras: Kuidas määrust muuta või kehtetuks tunnistada?

Allikas: Riigi Teataja väljaandja kiri määruste ajakohasusest (04.05.2026, Rae dokumendiregistrist); Kohaliku omavalitsuse üksuse aktide Riigi Teatajas avaldamiseks esitamise kord (justiitsministri määrus nr 52)

Mida kontrollida enne määruse esitamist, allkirjastamist ja avaldamist?

• Enne esitamist: volitusnorm on kehtiv ja preambulis kirjas; seletuskiri on olemas; pealkiri ütleb sisu; muudetavad ja kehtetuks tunnistatavad aktid on loetletud; jõustumine arvestab Riigi Teataja avaldamise aega.
• Enne allkirjastamist: allkirjastajad on õiged ja asendaja on käskkirjaga määratud; number ja kuupäev vastavad istungi protokollile; korralduses on põhjendus ja vaidlustamisviide; juurdepääsupiirang on õigesti märgitud.
• Enne Riigi Teatajasse saatmist: esitajal on esitamisõigus; .akt failil on üks allkiri ja õige nimi; lisad on PDF-is; saatmine on hiljemalt kolmandal tööpäeval pärast allakirjutamist.
• Pärast avaldamist: valla või linna veebilehel on link Riigi Teatajasse, mitte PDF-fail; dokumendiregistris on akt numbri ja pealkirja järgi leitav; korraldus on adressaadile teatavaks tehtud.

Amphoras: Kuidas kontrollida eelnõu vastavust skeemile ja vaadata PDF-i?; Kuidas saata määrus Riigi Teatajasse?

Allikas: Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri; Kohaliku omavalitsuse üksuse aktide Riigi Teatajas avaldamiseks esitamise kord (justiitsministri määrus nr 52); Rahandusministeeriumi KOV järelevalve- ja nõustamispraktika ülevaade (2023); Õiguskantsleri märgukiri KOV määruste avaldamisest (2014); Andmekaitse Inspektsioon: KOV dokumendiregistrite seire 2025

Kas määruse võib panna valla või linna veebilehele PDF-ina?

Ei. Riigi Teatajas avaldatud määrust veebilehel uuesti ei avaldata; lisatakse link Riigi Teatajasse (RTS § 12 lg 2). Õiguskantsler on rõhutanud, et volikogu plangil PDF-määrus veebilehel ei ole korrektne.

Et link avaks alati kehtiva redaktsiooni, võib aadressi lõppu lisada ?leiaKehtiv.

Amphoras: Kuidas saata määrus Riigi Teatajasse?

Allikas: Õiguskantsleri märgukiri KOV määruste avaldamisest (2014); Kohaliku omavalitsuse üksuse aktide Riigi Teatajas avaldamiseks esitamise kord (justiitsministri määrus nr 52)

Mida Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregistris õigusaktide juures kontrollib?

Andmekaitse Inspektsiooni 2025. aasta seire leidis omavalitsuste dokumendiregistritest järgmist.

• osa õigusakte, sh käskkirju, puudus registrist või nende numbrid olid puudu;
• juurdepääsupiirangu märge või alus oli vale või puudus;
• sotsiaalvaldkonna dokumentide pealkirjades olid inimeste nimed;
• mõne valitsuse protokolli ei leitud.

Õigusaktid, sh personali käskkirjad, registreeritakse dokumendiregistris (AvTS § 12). Piirangu alus peab tulema seadusest, mitte töökorrast.

Amphoras: Kuidas teha otsus või korraldus teatavaks ja kõigile kättesaadavaks?

Allikas: Andmekaitse Inspektsioon: KOV dokumendiregistrite seire 2025

Järelevalve ja vaidlustamine

Kes kontrollib kohaliku omavalitsuse akte, kuidas akti vaidlustatakse ja millised vead korduvad.

Kes teeb kohaliku omavalitsuse aktide üle järelevalvet?

• Õiguskantsler kontrollib määruste vastavust põhiseadusele ja seadustele. Vastuolu korral teeb ta ettepaneku viia akt 20 päeva jooksul kooskõlla; kui seda ei tehta, võib ta pöörduda Riigikohtu poole (PS § 139, § 142; ÕKS § 17–18).
• Justiits- ja Digiministeerium teeb haldusjärelevalvet haldusaktide õiguspärasuse üle. Ministeerium võib nõuda aktide ärakirju; omavalitsus esitab need hiljemalt seitsmendal päeval (VVS § 75³).
• Riigikontroll kontrollib omavalitsuse tegevust Riigikontrolli seaduse alusel (KOKS § 66 lg 2).

Allikas: Eesti Vabariigi põhiseadus; Õiguskantsleri seadus; Vabariigi Valitsuse seadus (§ 75³: haldusjärelevalve); Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS)

Kuidas otsust või korraldust vaidlustatakse?

Haldusakti võib vaidlustada vaidega 30 päeva jooksul päevast, mil isik akti teada sai või oleks pidanud teada saama (HMS § 75). Vaie lahendatakse 10 päeva jooksul vaide edastamisest selle läbivaatajale; tähtaega võib pikendada kuni 30 päeva võrra (HMS § 84).

Halduskohtusse võib kaevata 30 päeva jooksul akti teatavakstegemisest või vaideotsuse teatavakstegemisest (HKMS § 46–47).

Määrust halduskohus tühistada ei saa. Kohus jätab põhiseadusega vastuolus oleva määruse kohtuasja lahendamisel kohaldamata; määruse tunnistab kehtetuks Riigikohus (PS § 152).

Allikas: Haldusmenetluse seadus (HMS); Halduskohtumenetluse seadustik; Eesti Vabariigi põhiseadus

Millised vead kohaliku omavalitsuse aktides korduvad?

• määrus läheb volitusnormist kaugemale, nt seab teenuse saamisele seadusest rangemaid tingimusi;
• üldine kord on vormistatud otsuse või korraldusena, kuigi see peaks olema määrus;
• istungi materjalid ei jõua liikmeteni õigel ajal;
• haldusaktil puudub põhjendus või vaidlustamisviide;
• määruse terviktekst on Riigi Teatajas esitamata või aegunud;
• põhimäärus või töökord viitab kehtetutele sätetele (nt KOKS § 23 ja § 31 pärast 01.07.2026).

Esimesed kolm on õiguskantsler korduvalt tuvastanud. Riigi Teataja väljaandja tähelepanekud on teemas Head tavad ja näited.

Allikas: Õiguskantsleri aastaülevaade 2023/2024: linnad ja vallad; Õiguskantsler: Valga vallavolikogu otsused (08.01.2018); Õiguskantsler: õigusaktide eristamine (12.01.2021)

.akt fail ja akt-editor

Mis on .akt fail, milliseid akte akt-editor toetab ja mis on teisiti kui vanas VexPros.

Mis on .akt fail?

.akt fail on õigusakti tekst XML-kujul. Selle ülesehituse määrab Riigi Teataja XML-skeem: määrusel on üks skeem, otsusel ja korraldusel („üksikakt”) teine ning muutmismäärusel kolmas.

Skeem ütleb, millised elemendid aktis on (nt pealkiri, preambul, paragrahv, lõige, punkt, allkiri, lisa) ja mis järjekorras. Riigi Teataja infosüsteem kontrollib iga esitatud faili skeemi järgi.

Akti metaandmetes on ka etapp (nt koostamine, avaldamine) ja olek (nt eelnõu, vastuvõetud). Amphora täidab numbri ja kuupäeva vormilt.

Amphoras: Kuidas kirjutada eelnõu tekst akt-editoris?; Kuidas kontrollida eelnõu vastavust skeemile ja vaadata PDF-i?

Allikas: Riigi Teataja XML-skeemid (xmlr.eesti.ee); Kohaliku omavalitsuse üksuse aktide Riigi Teatajas avaldamiseks esitamise kord (justiitsministri määrus nr 52)

Milliseid akte saab akt-editoris koostada?

• volikogu ja valitsuse määrused (määruse skeem);
• volikogu otsused, valitsuse korraldused ja muud üksikaktid (üksikakti skeem);
• olemasolevaid muutmismäärusi ja muutmisüksikakte saab muuta; uute muutmisaktide koostamise mallid on arendamisel.

Seadusi ja Riigikogu otsuseid akt-editor ei toeta: need ei ole kohaliku omavalitsuse aktid.

Amphoras: Kuidas kirjutada eelnõu tekst akt-editoris?; Kuidas määrust muuta või kehtetuks tunnistada?

Allikas: Riigi Teataja XML-skeemid (xmlr.eesti.ee)

Mis on teisiti kui VexPros?

VexPro on Riigi Teataja vana Windowsi programm, mis vajab paigaldust ja Java käituskeskkonda. Akt-editor avaneb otse Amphora aknas ega vaja paigaldamist.

	akt-editor	VexPro
Paigaldus	ei ole vaja	programm ja Java igasse arvutisse
Avamine	Muuda akt-editoris	Muuda Amphora kliendi või WebDAV-iga
Fail	Amphora dokumendis	kohalikus töökataloogis
Salvestamine	Salvesta, automaatne mustand	salvestamine VexPros ja seejärel Amphoras
Kontroll	olek (nt Korras) on kogu aeg nähtav	nupp „Kontrolli dokumendi vastavust skeemile”
PDF	Vaata PDF, päis printmallist	Genereeri PDF fail
Elementide liigutamine	nupud ↑ ja ↓	lohistamine

Riigi Teataja kontrollib iga esitatud .akt faili oma skeemi järgi. Esitamise kord nimetab vormindamise töövahendina siiani VexProd (määrus nr 52 § 4 lg 1).

Akt-editoris ei ole veel tervikteksti koostamist, normitehnilist märkust, HTML-fragmenti ega liidetud lahtritega tabelit. Keerulise tabeli saab lisada PDF-lisana.

Amphoras: Kuidas kirjutada eelnõu tekst akt-editoris?

Allikas: Kohaliku omavalitsuse üksuse aktide Riigi Teatajas avaldamiseks esitamise kord (justiitsministri määrus nr 52); VexPro kasutusjuhend

Korduma kippuvad küsimused

Lühikesed vastused küsimustele, mis tekivad akti koostamisel, vastuvõtmisel ja allkirjastamisel. Täpsem kord on teie põhimääruses ja töökorras.

Kuidas akt numbri saab ja milline on vastuvõtmise kuupäev?

Valitsuse akti vastuvõtmise kuupäev on istungi kuupäev. Mitmes omavalitsuses registreeritakse valitsuse aktid teistest dokumentidest eraldi ja number tuleneb päevakorra järjekorrast (nt Rae põhimäärus § 57 lg 24, Tallinna Linnavalitsuse reglement § 20).

Eelnõu number (nt dokumendihaldussüsteemi tähis) ja vastuvõetud akti number on sageli erinevad. Lõplik number antakse vastuvõtmisel; Amphoras saab õigusakt numbri salvestamisel.

Amphoras: Kuidas teha vastuvõetud eelnõust õigusakt?

Täpsema korra võib kehtestada teie volikogu: palun vaadake ka oma valla või linna põhimäärust ja töökorda.

Allikas: Rae valla põhimäärus; Tallinna Linnavalitsuse reglement

Kas istungil võib eelnõu sisu muuta?

Muudatusettepanekutega võib akti täpsustada ja täiendada, kuid mitte muuta eelnõu sisu ja faktilist alust. Volikogu arutab küsimusi, mis on kutses märgitud ja nõutavas korras ette valmistatud (KOKS § 44 lg 5).

Koosseisu häälteenamus puudutab Rahandusministeeriumi hinnangul eelnõu lõpphääletust, mitte üksikuid muudatusettepanekuid. Muudatusettepanekute hääletamise korra võib kirjutada volikogu töökorda.

Amphoras: Kuidas teha vastuvõetud eelnõust õigusakt?

Täpsema korra võib kehtestada teie volikogu: palun vaadake ka oma valla või linna põhimäärust ja töökorda.

Allikas: Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS); Rahandusministeeriumi KOV järelevalve- ja nõustamispraktika ülevaade (2023)

Mis on protokolliline otsustus ja millal sellest ei piisa?

Protokolliline otsustus on valitsuse otsus istungi protokollis küsimuses, mis ei nõua määrust ega korraldust, näiteks seisukoht volikogu eelnõu kohta.

Kui otsustatakse üksikjuhtum, mis puudutab isikute õigusi või vara, on õige vorm korraldus. Rahandusministeeriumi ülevaates on näide, kus monumendi püstitamine otsustati protokollilise otsusena ilma õigusliku aluseta.

Allikas: Rahandusministeeriumi KOV järelevalve- ja nõustamispraktika ülevaade (2023); Rae valla põhimäärus

Kuidas märgitakse allkirjas, et allkirjastab asendaja?

Asendaja nime juurde lisatakse ülesanne, mida ta täidab, nt „vallasekretäri ülesannetes” (Ruhnu põhimäärus § 40 lg 6) või „Osakonna juhataja linnasekretäri ülesannetes” (Tallinna Linnavalitsuse määrus 02.07.2025 nr 34).

Alates 01.07.2026 kirjutab volikogu määrustele ja otsustele seaduse järgi alla volikogu esimees (KOKS § 7 lg 8). Kui teie põhimääruses on veel „või tema asendaja”, tasub see säte KOKS-iga kooskõlla viia.

Amphoras: Kuidas määrust allkirjastada, et seda saaks Riigi Teatajasse saata?

Täpsema korra võib kehtestada teie volikogu: palun vaadake ka oma valla või linna põhimäärust ja töökorda.

Allikas: Ruhnu valla põhimäärus; Tallinna Linnavalitsuse 02.07.2025 määrus nr 34; Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS)

Mida teha määrusega, mis on tegelikult üksikakt?

Riigi Teataja väljaandja on leidnud, et mõni omavalitsus on kehtestanud määrusega üksikjuhtumeid, nt kohanimesid. Ta soovitab kaaluda selliste määruste kehtetuks tunnistamist ja jäädvustada olemasolevad nimed korralduses või otsuses.

Vastupidisel juhul, kui üldine kord on vormistatud otsusena, on õiguskantsleri sõnul õige vorm määrus.

Amphoras: Kuidas määrust muuta või kehtetuks tunnistada?

Allikas: Riigi Teataja väljaandja kiri määruste ajakohasusest (04.05.2026); Õiguskantsler: Valga vallavolikogu otsused (08.01.2018)

Millised tähtajad kehtivad eelarve määrusele?

Valitsus esitab eelarve eelnõu koos seletuskirjaga volikogule hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust (KOFS § 22). Eelarve võetakse vastu määrusega ja see jõustub eelarveaasta algusest (KOFS § 23).

Eelarve ja lisaeelarve määrus avaldatakse Riigi Teatajas nagu iga määrus. Lisaeelarve võib mitmes omavalitsuses võtta vastu ühel lugemisel.

Amphoras: Kuidas saata määrus Riigi Teatajasse?

Täpsema korra võib kehtestada teie volikogu: palun vaadake ka oma valla või linna põhimäärust ja töökorda.

Allikas: Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus; Rae valla põhimäärus

Mida põhimääruses ja töökorras pärast 1. juulit 2026 üle vaadata?

• viited KOKS-i paragrahvidele 23 ja 31: need on kehtetud, sisu on nüüd KOKS § 7 lõigetes 6–10;
• seletuskirja nõue määruse eelnõule;
• kes kehtestab valitsuse töökorra: alates 01.07.2026 teeb seda valitsus ise (KOKS § 49 lg 11);
• allkirjastajad: volikogu aktidele kirjutab alla volikogu esimees;
• preambulid, mis viitavad KOKS § 6 lõikele 2, mis on kehtetu.

Üleminekuaega seadus ei anna: kui põhimäärus on seadusega vastuolus, kohaldatakse seadust.

Täpsema korra võib kehtestada teie volikogu: palun vaadake ka oma valla või linna põhimäärust ja töökorda.

Allikas: Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS); Regionaal- ja Põllumajandusministeerium: KOKS-i muudatustest tulenevad KOV õigusaktide muudatused (16.03.2026)

Kas määrus võib kehtida tagasiulatuvalt?

Kuni 30.06.2026 keelas KOKS § 23 lg 2 määruses tagasiulatuvalt sätteid, mis suurendavad isikute kohustusi või vastutust. See paragrahv on kehtetu ja uues KOKS § 7-s samasugust sätet ei ole.

Õiguskindluse põhimõte kehtib edasi ja mitme omavalitsuse põhimääruses on keeld alles (nt Tallinna põhimäärus § 81 lg 2). Enne tagasiulatuva sätte kirjutamist on mõistlik küsida juristi arvamust.

Täpsema korra võib kehtestada teie volikogu: palun vaadake ka oma valla või linna põhimäärust ja töökorda.

Allikas: Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS); Tallinna linna põhimäärus

Abi ja materjalid

Kust leida seaduse kehtiv tekst, juhendid ja abi.

Kust leida seaduste kehtiv tekst ja juhendid?

• Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, eriti § 7 (volikogu ja valitsuse õigusaktid);
• Haldusmenetluse seadus: haldusakt (§ 51–70) ja määrus (§ 88–94);
• Riigi Teataja seadus ja Kohaliku omavalitsuse aktide Riigi Teatajale esitamise kord;
• Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri;
• Õiguskantsleri ülevaade kohalike omavalitsuste kohta.

Allikas: Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS); Haldusmenetluse seadus (HMS); Riigi Teataja seadus (RTS); Kohaliku omavalitsuse üksuse aktide Riigi Teatajas avaldamiseks esitamise kord (justiitsministri määrus nr 52); Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri

Kelle poole pöörduda?

• Amphora kasutamise küsimustes: Amphora klienditugi, Amphoras link Vestlus klienditoega.
• Riigi Teatajasse esitamise ja esitamisõiguse küsimustes: Riigi Teataja väljaandja, Justiits- ja Digiministeerium (info@justdigi.ee).
• Seaduse tõlgendamise küsimustes: asutuse jurist või valla- või linnasekretär.

Allikas: Kohaliku omavalitsuse üksuse aktide Riigi Teatajas avaldamiseks esitamise kord (justiitsministri määrus nr 52)

Määrus või otsus: näited seadusest

Paljude küsimuste puhul ütleb seadus ise, kas volikogu otsustab määruse või otsusega. Tabelis on levinumad näited.

Tabel on näidete loetelu, mitte ammendav nimekiri. Otsustav on seaduse kehtiv tekst Riigi Teatajas.

Määrus või otsus: näited, volikogu

• Valla või linna põhimäärus: määrus; alus KOKS § 8 lg 2.
• Eelarve ja lisaeelarve: määrus; alus KOFS § 23 lg 2, § 26 lg 3.
• Eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise kord: määrus; alus KOFS § 21 lg 1.
• Kohalik maks: määrus; alus kohalike maksude seadus § 2 lg 1.
• Vara valitsemise kord: määrus; alus KOKS § 34 lg 2.
• Arengukava ja eelarvestrateegia: määrus; alus KOKS § 37² lg 1 ja 7.
• Volikogu komisjoni moodustamise kord: määrus; alus KOKS § 47 lg 2.
• Volikogu liikmete tasu ja hüvitise kord: määrus; alus KOKS § 22 lg 1 p 22, § 17 lg 3; vorm õiguskantsleri 2018. a seisukoha järgi.
• Rahvaküsitluse täpsem kord: määrus; alus KOKS § 32¹ lg 12.
• Isikuvalimise tulemus (nt volikogu esimees): otsus; alus KOKS § 45 lg 3.
• Üldplaneeringu algatamine ja kehtestamine: otsus; alus planeerimisseadus § 77, § 91.
• Volikogu esimehe ametikoha palgaliseks tegemine: otsus; alus KOKS § 17 lg 4.
• Valitsuse liikme ametikoha palgaliseks tegemine: otsus; alus KOKS § 49 lg 4².
• Ühekordne volitus valitsusele: otsus; alus KOKS § 22 lg 2³.

Allikas: Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS); Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus; Haldusmenetluse seadus (HMS); Õiguskantsler: Valga vallavolikogu otsused (08.01.2018)

Määrus või otsus: näited, valitsus

• Üldine kord, mille kehtestamiseks volikogu on valitsust volitanud: määrus; alus HMS § 91 lg 2; KOKS § 22 lg 2³.
• Toetuse määramine konkreetsele isikule: korraldus; alus KOKS § 7 lg 2; HMS § 51.

Allikas: Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS); Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus; Haldusmenetluse seadus (HMS); Õiguskantsler: Valga vallavolikogu otsused (08.01.2018)

Milline akt sobib?

Milline akt sobib?

• Volikogu, üldine kord → volikogu määrus (Riigi Teataja, jõustub 3. päeval pärast avaldamist).
• Volikogu, üks juhtum → volikogu otsus (jõustub teatavakstegemisest, kõigile kättesaadav).
• Valitsus, üldine kord, volitus olemas → valitsuse määrus (Riigi Teataja).
• Valitsus, üldine kord, volitust ei ole → palun kontrollige volitust: see võib kuuluda volikogule.
• Valitsus, üks juhtum → valitsuse korraldus (jõustub teatavakstegemisest).
• Asutuse sisemine töökorraldus → käskkiri.

Õigusloome mõisted

Mida õigusloome mõisted tähendavad?

• .akt fail: Õigusakti tekst XML-kujul, mis vastab Riigi Teataja skeemile. Amphoras on see eelnõu ja õigusakti põhifail.
• Allkirjakonteiner: Digiallkirjastatud fail (nt .asice), mis sisaldab allkirjastatud dokumente. Amphora saadab Riigi Teatajale konteineri, milles on üks .akt fail ja üks allkiri.
• DHX: Riigi dokumendivahetuskiht. Amphora saadab selle kaudu määrused Riigi Teatajale.
• Dokumendiregister: Asutuse register, kuhu õigusaktid kantakse hiljemalt allakirjutamise päeval või sellele järgneval tööpäeval (AvTS § 12).
• Eelnõu: Akti tekst enne vastuvõtmist. Amphoras on eelnõu eraldi dokument, millest pärast vastuvõtmist tehakse õigusakt.
• Haldusakt: Üksikakt, mis tekitab, muudab või lõpetab isiku õigusi või kohustusi (HMS § 51). Haldusaktil peab olema põhjendus ja vaidlustamisviide. Määrus ei ole haldusakt.
• Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri (HÕNTE): Vabariigi Valitsuse määrus, mis sätestab eelnõu ja seletuskirja ülesehituse. Alates 01.07.2026 kehtib see ka volikogu ja valitsuse määruste eelnõudele.
• Jõustumine: Päev, millest alates akt kehtib. Määrus: kolmas päev pärast Riigi Teatajas avaldamist. Otsus ja korraldus: teatavakstegemise päev.
• Korraldus: Valla- või linnavalitsuse üksikakt. Riigi Teatajas ei avaldata; jõustub teatavakstegemisest.
• Käskkiri: Sisemise töökorralduse akt: annavad volikogu esimees, vallavanem või linnapea ja ametiasutuse juht. KOKS § 7 seda volikogu ja valitsuse õigusaktina ei nimeta.
• Muutmismäärus: Määrus, mis muudab teist määrust. Selles nimetatakse muudetava määruse pealkiri, number, kuupäev ja avaldamismärge (HMS § 92 lg 4).
• Määrus: Volikogu või valitsuse üldakt. Avaldatakse Riigi Teatajas ja jõustub üldjuhul kolmandal päeval pärast avaldamist.
• Otsus: Volikogu üksikakt. Riigi Teatajas ei avaldata; jõustub teatavakstegemisest.
• Preambul: Akti algus, mis nimetab õigusliku aluse, nt „Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 5 alusel.”
• Päevakorrapunkt: Asi, mis luuakse Amphoras eelnõu salvestamisel automaatselt ja mille sees eelnõu asub. Päevakorrapunktidest koostatakse istungi päevakord.
• Riigi Teataja: Ametlik väljaanne, kus avaldatakse seadused ja määrused. Kohaliku omavalitsuse määrused on Riigi Teataja IV osas. Väljaandja on Justiits- ja Digiministeerium.
• Riigi Teatajasse esitaja: Omavalitsuse töötaja, kellel on õigus esitada akte Riigi Teatajale. Õigust taotleb valla- või linnasekretär Justiits- ja Digiministeeriumilt.
• Seletuskiri: Eelnõu juurde kuuluv selgitus: kuidas eelnõu vastab volitusnormile, mida see muudab ja milline on selle mõju. Alates 01.07.2026 lisatakse see iga volikogu ja valitsuse määruse eelnõule (KOKS § 7 lg 3², normitehnika eeskirja § 63).
• Teatavakstegemine: Akti viimine adressaadini või avalikkuse ette. Otsus ja korraldus jõustuvad teatavakstegemisest (KOKS § 7 lg 7).
• Terviktekst: Määruse tekst koos kõigi muudatustega. Kohaliku omavalitsuse määruste tervikteksti koostab ja esitab Riigi Teatajale omavalitsus ise (RTS § 9 lg 3).
• VOLIS: Volikogu istungite infosüsteem, mille teenus suleti 1. juulil 2026. Amphorast VOLIS-esse saatmine enam ei tööta.
• Vaidlustamisviide: Haldusakti lõpus olev selgitus, kuidas, kuhu ja mis tähtaja jooksul akti vaidlustada (HMS § 57).
• VexPro: Riigi Teataja vana Windowsi XML-töövahend .akt failide koostamiseks. Amphoras asendab seda akt-editor.
• Volitusnorm: Seaduse säte, mis lubab määruse anda. Määruse preambulis viidatakse volitusnormile (HMS § 92 lg 2).
• XML-skeem: Riigi Teataja reeglid selle kohta, millest .akt fail koosneb: määruse jaoks üks skeem, otsuse ja korralduse jaoks teine.
• akt-editor: Amphorasse sisseehitatud .akt failide toimetaja. Avaneb aknas pealkirjaga Õigusaktide toimetaja ega vaja eraldi paigaldust.
• Õigusakt: Üldnimetus aktidele, nt seadus, määrus, otsus, korraldus, käskkiri. KOKS nimetab volikogu ja valitsuse määrusi, otsuseid ja korraldusi „volikogu ja valitsuse õigusaktideks”.
• Üksikakt: Akt ühe konkreetse juhtumi kohta: volikogu otsus või valitsuse korraldus.
• Üldakt: Akt, mis kehtib piiritlemata arvu juhtude kohta. Kohalikus omavalitsuses on üldakt alati määrus.
• Üldkorraldus: Haldusakt, mis on suunatud üldiste tunnuste järgi määratud isikutele või asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele (HMS § 51 lg 2), nt liikluskorralduse muutmine ühel tänaval.

Allikas: Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS); Haldusmenetluse seadus (HMS)

---

Viimati muudetud: 12. oktoober 2026, 14:31:10

v2026.10.22 · 480077b