Muutmine, kehtivus ja aktide haldamine
Kuidas kehtivat akti muuta, kes koostab tervikteksti, millal akt kaotab kehtivuse ja kuidas hoida aktidel silma peal.
Kuidas määrust muuta?
Määrust muudetakse uue määrusega: . Selles nimetatakse muudetava määruse pealkiri, number, andmise kuupäev ja avaldamismärge (HMS § 92 lg 4).
Muutmismäärus läbib sama menetluse nagu iga määrus: eelnõu, seletuskiri, vastuvõtmine, allkirjad ja Riigi Teataja.
Mis on terviktekst ja kes selle koostab?
on määruse tekst koos kõigi muudatustega. Riigi Teatajas avaldatakse see koos muutva määrusega (RTS § 3 lg 1 p 6).
Kohaliku omavalitsuse määruste tervikteksti koostab ja esitab omavalitsus ise (RTS § 9 lg 3 p 5). Riigi Teataja saadab muutmismääruse esitamisel teate, milliste määruste terviktekst tuleb esitada (määrus nr 52 § 4 lg 5).
Ilma teateta esitatakse terviktekst kahel juhul: määruse kehtivat redaktsiooni ei ole Riigi Teatajas avaldatud või volitusnorm on kehtetuks tunnistatud. Teisel juhul esitatakse terviktekst märkega „kehtetu” (määrus nr 52 § 4 lg 6).
Millal määrus kaotab kehtivuse?
- kui andja tunnistab selle kehtetuks uue määrusega (HMS § 93 lg 1);
- kui Riigikohus tunnistab selle kehtetuks;
- kui määruses ette nähtud kehtivusaeg lõpeb;
- kui volitusnorm, mille alusel määrus anti, tunnistatakse kehtetuks.
Kui volitusnorm kaob, ei muutu määrus Riigi Teatajas automaatselt kehtetuks: omavalitsus esitab tervikteksti märkega „kehtetu”.
Kuidas muuta või kehtetuks tunnistada otsust või korraldust?
Haldusakt tunnistatakse kehtetuks või muudetakse iseseisva haldusaktiga (HMS § 70 lg 1). Isiku kahjuks kehtetuks tunnistamisel tuleb arvestada isiku usalduse kaitset (HMS § 66–67).
Ilmse kirjavea võib haldusorgan ise parandada ja parandusest adressaadile teatada (HMS § 59).
Kuidas hoida ülevaadet kehtivatest aktidest?
Kehtivate määruste ametlik ülevaade on Riigi Teatajas: iga määruse juures on kehtiv terviktekst, varasemad redaktsioonid ja viited muutvatele määrustele. Valla või linna veebilehel on soovitatav viidata just sinna (RTS § 12 lg 2).
Otsuste ja korralduste kohta Riigi Teatajas ülevaadet ei ole. Nende ülevaade on asutuse dokumendiregistris; Amphoras aitavad selleks õigusaktide kaustad ja akti number.
- Kui päevakorrapunktide loomine on seadistatud, asub eelnõust genereeritud õigusakt Amphoras eelnõuga samas päevakorrapunktis.
- Muutmis- või kehtetuks tunnistamise aktis nimetatakse muudetava akti pealkiri, number ja kuupäev (HMS § 92 lg 4), nii et ahel on ka tekstist leitav.
- Kui seadus muutub, tasub üle vaadata määrused, mille volitusnorm sellele seadusele viitab: volitusnormi kehtetuks tunnistamisel kaotab määrus kehtivuse (HMS § 93 lg 1).
Kui kaua akte säilitatakse?
Volikogu ja valitsuse määrused, otsused, korraldused ning istungite protokollid on arhiiviväärtuslikud. Täpse säilitustähtaja määrab teie asutuse liigitusskeem ja Rahvusarhiivi hindamisotsus.
Näited ja arhiivitöö Amphoras on kirjeldatud Amphora arhiivijuhendis.
Arhiiv Amphoras: säilitustähtajad KOV-is