Taust Vormistus

Akti ülesehitus ja vorminõuded

Mida peab akt sisaldama, kuidas määrus ja korraldus on üles ehitatud ning mida nõuab haldusakt.

Millest koosneb määrus?

Määrusel on andja nimetus, kuupäev, number ja pealkiri (HMS § 92 lg 3). Määrus on kirjalik ja seda võib anda elektrooniliselt (§ 92 lg 1).

viidatakse , see tähendab seaduse sättele, mille alusel määrus antakse (HMS § 92 lg 2). Kohaliku elu küsimuse korraldamiseks võib määruse anda ka volitusnormita, kui seaduses sellist normi ei ole (HMS § 90 lg 2).

Määruse sisu jaguneb paragrahvideks (§), paragrahvid lõigeteks ja lõiked punktideks. Pikemal määrusel võivad olla peatükid ja osad. Ülesehitus peab vastama normitehnika eeskirjale (KOKS § 7 lg 3²; määrus nr 52 § 4 lg 2).

Määrus kirjutatakse eesti keeles (KOKS § 7 lg 10).

Kas see aitas?

Millest koosneb otsus või korraldus?

Otsus ja korraldus koosnevad punktidest; paragrahve neis ei ole. Tavaliselt on alguses asjaolud ja õiguslik alus, seejärel otsustav osa ja lõpus jõustumine ning vaidlustamisviide.

Riigi Teataja skeemides on selle jaoks eraldi „üksikakt”, mida kasutavad otsus, korraldus, käskkiri ja ettekirjutus.

Kas see aitas?

Mida peab sisaldama haldusakt?

  • haldusorgani nimetus, juhi või volitatud isiku nimi ja allkiri ning väljaandmise aeg (HMS § 55 lg 4);
  • põhjendus: faktiline ja õiguslik alus ning kaalutlusotsuse korral kaalutlused (HMS § 56);
  • : kus, kuidas ja mis tähtaja jooksul saab akti vaidlustada (HMS § 57);
  • selge ja üheselt mõistetav sõnastus (HMS § 55 lg 1).

Kui vaidlustamisviide puudub, ei muuda see akti kehtetuks, kuid adressaat võib vaidlustamise tähtaja ennistamist taotleda (HMS § 57 lg 2–3). Vaide esitamise tähtaeg on 30 päeva (HMS § 75).

Allikad (seisuga 07.10.2026):Haldusmenetluse seadus (HMS)
Kas see aitas?

Kes allkirjastab ja kas allkiri peab olema digitaalne?

Volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees. Valitsuse määrustele ja korraldustele kirjutavad alla vallavanem või linnapea ja valla- või linnasekretär (KOKS § 7 lg 8).

Seadus allkirja liiki ette ei kirjuta. Elektroonilisele haldusaktile ei pea digiallkirja lisama, kui juht või volitatud isik on turvaliselt tuvastatav (HMS § 55 lg 4). Riigi Teatajale esitatav akt kannab aga esitaja digiallkirja või digitemplit (määrus nr 52 § 6 lg 2).

Kas see aitas?