Head tavad ja näited
Kuidas teised omavalitsused akte vormistavad, menetlevad ja korras hoiavad: päris näited, kontrollnimekirjad ja Riigi Teataja väljaandja tähelepanekud.
Kuidas näeb välja valitsuse korraldus?
Hea näide on Tartu Vallavalitsuse korraldus 09.01.2025 nr 27. Selle osad on järgmised.
- päis: VALLAVALITSUS, KORRALDUS, koht, kuupäev ja number samal real;
- pealkiri nimetavas käändes ja ilma lõpupunktita;
- alus: „Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 p 2 ja …, Tartu Vallavalitsus otsustab:”;
- nummerdatud punktid, millest iga ütleb ühe otsuse;
- viimane punkt on : vaie vallavalitsusele või kaebus halduskohtule 30 päeva jooksul;
- kaks allkirja: vallavanem ja vallasekretär, kummagi kohal „(allkirjastatud digitaalselt)”.
Kaalutlused ja põhjendused kirjutatakse korralduse enda teksti; eraldi seletuskirja korraldusele tavaliselt ei koostata (nt Tallinna Linnavalitsuse reglement § 7).
Kuidas kirjutada määruse preambul?
Preambul nimetab volitusnormi täpse sättega. Sätet, mis volitust ei sisalda, preambulis ei nimetata (HÕNTE § 58).
Kui muudetakse olemasolevat määrust, kontrollitakse uue määruse alus üle: vana preambulit ei võeta kontrollimata üle.
- „Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 9 alusel.” (põhimäärus)
- „Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 p 2, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 67 lg 2 ning Tartu Linnavolikogu 18. mai 2023. a määruse nr 52 „Tartu linna arengudokumentide koostamise kord” § 11 lg 4 alusel.” (valitsuse määrus, mis tugineb ka volikogu määrusele)
Pärast 01.07.2026 tasub üle vaadata määrused, mille preambul viitab KOKS § 6 lõikele 2: see lõige on kehtetu.
Täpsema korra võib kehtestada teie volikogu: palun vaadake ka oma valla või linna põhimäärust ja töökorda.
Kuidas pealkirjastada ja kirjutada muutmis- või kehtetuks tunnistamise määrus?
Muutmismääruse pealkirjas on muudetava määruse andja, kuupäev, liik, number, jutumärkides pealkiri ja sõna „muutmine” (HÕNTE § 61). Näide: „Jõhvi Vallavolikogu 18.08.2022 määruse nr 20 „Jõhvi valla põhimäärus” muutmine”.
Muudatused kirjutatakse punktidena: kas sõnade asendamine („asendatakse sõnad … sõnadega …”) või sätte uus sõnastus („muudetakse ja sõnastatakse: …”). Viimane paragrahv on jõustumine, nt „§ 2. Määruse rakendamine. Määrus jõustub 20. oktoobril 2025.”
Kehtetuks tunnistamine on sageli uue määruse rakendussäte: „Tartu Linnavolikogu 28. juuni 2018. a määrus nr 31 „Tartu kultuuristrateegia 2030” tunnistatakse kehtetuks.” Eraldi määruse pealkiri on „[andja] [kuupäev] määruse nr [..] „[pealkiri]” kehtetuks tunnistamine”.
Mitu lugemist volikogu eelnõul on?
Seadus lugemiste arvu ette ei kirjuta; selle määrab volikogu töökord või põhimäärus. Põhimäärust, eelarvet, arengukava ja kohalikke makse arutatakse enamasti vähemalt kahel lugemisel.
| Omavalitsus | Üldreegel | Vähemalt kaks lugemist |
|---|---|---|
| Rae | määrus üldjuhul kaks lugemist, otsus üks | põhimäärus, arengukava, eelarvestrateegia, eelarve |
| Pärnu | ei sätestata | eelarve ja lisaeelarve, põhimäärus, kohalikud maksud |
| Tallinn | ei sätestata | põhimäärus (vahe vähemalt 4 tööpäeva) |
| Viljandi vald | 1–3 lugemist | eelarve, põhimääruse muutmine, arengukava, kohalikud maksud |
| Ruhnu | ei sätestata | põhimäärus, eelarve, arengukava, eelarvestrateegia |
Kui volikogu ei järgi oma töökorda (nt võtab põhimääruse vastu ühel istungil, kuigi töökord nõuab kahte), on õiguskantsleri sõnul rikutud ka internset õigust.
Täpsema korra võib kehtestada teie volikogu: palun vaadake ka oma valla või linna põhimäärust ja töökorda.
Kuidas teised omavalitsused eelnõusid kooskõlastavad?
| Omavalitsus | Kes kooskõlastab ja millal |
|---|---|
| Jõhvi | dokumendihaldussüsteemis õigusnõunik ja vallasekretär; eelnõu vähemalt 2 tööpäeva enne istungit |
| Põltsamaa | jurist (võib parandada või jätta põhjendusega kooskõlastamata); eelnõu istungile eelneval kolmapäeval hiljemalt kell 12.00 |
| Tallinn | koostaja ametiasutuse juht, teised ametiasutused, jurist, linnavalitsuse liige, linnakantsler, linnasekretär |
| Tartu (volikogule) | eelnõu volikogu kantseleisse 14 päeva enne istungit; õiendis on valitsuse arvamus |
Kui kooskõlastaja jätab eelnõu kooskõlastamata, peatub menetlus ja eelnõu läheb koostajale tagasi (nt Jõhvi, Tallinn).
Täpsema korra võib kehtestada teie volikogu: palun vaadake ka oma valla või linna põhimäärust ja töökorda.
Kes allkirjastab, kui vallasekretär puudub?
Valitsuse määrustele ja korraldustele kirjutab alla valla- või linnasekretär (KOKS § 7 lg 8). Tema asendaja määrab vallavanem või linnapea käskkirjaga (KOKS § 55 lg 5).
Rahandusministeeriumi ülevaate järgi ei saa muu ametnik sekretäri asemel allkirjastada, kui teda ei ole asendajaks määratud. Sekretär ei saa allkirjastada ka puhkuse ajal.
Allkirjastamise järjekord on mõnes omavalitsuses kirjas: esmalt vallasekretär, seejärel vallavanem (nt Jõhvi ja Põltsamaa vallavalitsuse töökord).
Mida Riigi Teataja väljaandja omavalitsuste määrustes parandada palub?
Riigi Teataja väljaandja saatis 2026. aasta mais omavalitsustele kirja määruste ajakohasuse kohta. Kirjas on kuus korduvat probleemi:
- määruse õiguslik alus on vahepeal kehtetuks tunnistatud;
- määruse tekst viitab kehtetutele seadustele või määrustele;
- volikogu määrus on kehtetuks tunnistatud, kuid selle alusel kehtestatud valitsuse määrus on unustatud;
- määrus on sisuliselt aegunud;
- üksikakt (nt kohanime määramine) on vormistatud määrusena ja juba ära rakendatud;
- ühinenud omavalitsuste vanad määrused on jäänud kehtima, sest uusi ei avaldatud Riigi Teatajas.
Kui volitusnorm on kehtetuks tunnistatud, esitab omavalitsus määruse tervikteksti märkega „kehtetu” (määrus nr 52 § 4 lg 6).
Mida kontrollida enne määruse esitamist, allkirjastamist ja avaldamist?
- Enne esitamist: volitusnorm on kehtiv ja preambulis kirjas; seletuskiri on olemas; pealkiri ütleb sisu; muudetavad ja kehtetuks tunnistatavad aktid on loetletud; jõustumine arvestab Riigi Teataja avaldamise aega.
- Enne allkirjastamist: allkirjastajad on õiged ja asendaja on käskkirjaga määratud; number ja kuupäev vastavad istungi protokollile; korralduses on põhjendus ja vaidlustamisviide; juurdepääsupiirang on õigesti märgitud.
- Enne Riigi Teatajasse saatmist: esitajal on esitamisõigus; .akt failil on üks allkiri ja õige nimi; lisad on PDF-is; saatmine on hiljemalt kolmandal tööpäeval pärast allakirjutamist.
- Pärast avaldamist: valla või linna veebilehel on link Riigi Teatajasse, mitte PDF-fail; dokumendiregistris on akt numbri ja pealkirja järgi leitav; korraldus on adressaadile teatavaks tehtud.
Kas määruse võib panna valla või linna veebilehele PDF-ina?
Ei. Riigi Teatajas avaldatud määrust veebilehel uuesti ei avaldata; lisatakse link Riigi Teatajasse (RTS § 12 lg 2). Õiguskantsler on rõhutanud, et volikogu plangil PDF-määrus veebilehel ei ole korrektne.
Et link avaks alati kehtiva redaktsiooni, võib aadressi lõppu lisada ?leiaKehtiv.
Mida Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregistris õigusaktide juures kontrollib?
Andmekaitse Inspektsiooni 2025. aasta seire leidis omavalitsuste dokumendiregistritest järgmist.
- osa õigusakte, sh käskkirju, puudus registrist või nende numbrid olid puudu;
- juurdepääsupiirangu märge või alus oli vale või puudus;
- sotsiaalvaldkonna dokumentide pealkirjades olid inimeste nimed;
- mõne valitsuse protokolli ei leitud.
Õigusaktid, sh personali käskkirjad, registreeritakse dokumendiregistris (AvTS § 12). Piirangu alus peab tulema seadusest, mitte töökorrast.