Määrus, otsus, korraldus
Millal milline akt sobib, kes selle annab ja kuhu see jõuab. Seadus nimetab kõiki neid „õigusaktideks”; erinevus on selles, kas akt kehtib kõigile või ühele juhtumile.
Mis vahe on määrusel, otsusel ja korraldusel?
on : see kehtestab reeglid piiritlemata arvu juhtude jaoks, nt toetuste andmise korra. Määrusi annavad nii volikogu kui ka valitsus (KOKS § 7 lg 1).
ja on : need lahendavad ühe konkreetse juhtumi. Volikogu võtab vastu otsuseid, valla- või linnavalitsus annab korraldusi (KOKS § 7 lg 2).
Kõik kolm on seaduse sõnul „volikogu ja valitsuse õigusaktid” (KOKS § 7 lg 3). Seadus on samuti õigusakt, kuid selle võtab vastu Riigikogu.
Kas määrus või korraldus on haldusakt?
Määrus ei ole . Haldusakt reguleerib üksikjuhtumit ja tekitab, muudab või lõpetab isiku õigusi või kohustusi (HMS § 51 lg 1); määrus reguleerib piiritlemata arvu juhtumeid (HMS § 88).
Otsus ja korraldus on haldusaktid siis, kui need puudutavad isiku õigusi või kohustusi, nt ehitusloa andmine või toetuse määramine. Puhtalt organisatsiooniline korraldus ei pruugi haldusakt olla.
Korraldus võib olla ka : see on suunatud üldiste tunnuste järgi määratud isikutele, nt liikluskorralduse muutmine (HMS § 51 lg 2).
Õiguskantsleri sõnul jagunevad õigusaktid üld- ja üksikaktideks ning haldusaktid on üksikaktide üks alaliik.
Praktiline tähendus: haldusaktile tuleb lisada põhjendus ja ning see tehakse adressaadile teatavaks.
Millal on õige vorm määrus ja millal otsus või korraldus?
Kui akt kehtestab üldise korra, mida rakendatakse korduvalt, on õige vorm määrus. Kui akt lahendab ühe juhtumi, on õige vorm otsus (volikogu) või korraldus (valitsus).
Sageli ütleb vormi ette eriseadus. Näiteks põhimäärus, eelarve ja kohalikud maksud kehtestatakse volikogu määrusega; isikuvalimise tulemus ja üldplaneeringu kehtestamine vormistatakse volikogu otsusega.
Pealkiri ei määra akti olemust. Õiguskantsler on leidnud, et üldist korda sisaldavad volikogu otsused tuleb vormistada määrustena (Valga, 2018).
Täpsema loetelu leiate tabelist Määrus või otsus: näited seadusest. Abiks on ka küsimustik Milline akt sobib?.
Kes annab, kes allkirjastab ja kus avaldatakse?
| Akt | Annab | Allkirjastab | Jõustub | Avaldatakse |
|---|---|---|---|---|
| Volikogu määrus | volikogu | volikogu esimees | 3. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist | Riigi Teataja IV osa |
| Volikogu otsus | volikogu | volikogu esimees | teatavakstegemisest | kõigile kättesaadav (nt dokumendiregister) |
| Valitsuse määrus | valla- või linnavalitsus | vallavanem või linnapea ja sekretär | 3. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist | Riigi Teataja IV osa |
| Valitsuse korraldus | valla- või linnavalitsus | vallavanem või linnapea ja sekretär | teatavakstegemisest | kõigile kättesaadav |
| Käskkiri | volikogu esimees, vallavanem või linnapea, ametiasutuse juht | andja | akti järgi | asutuse kord |
Kõigil aktidel võib olla ka hilisem jõustumise kuupäev, kui see on aktis kirjas (KOKS § 7 lg 6–7).
Mis on käskkiri ja kes seda annab?
on sisemise töökorralduse akt. Seda annavad volikogu esimees volikogu töö korraldamiseks, vallavanem või linnapea valitsuse ja ametiasutuse töö korraldamiseks ning ametiasutuse juht.
KOKS § 7 ei nimeta käskkirja volikogu ja valitsuse õigusaktide hulgas. Teenistusküsimustes (nt ametisse nimetamine) võib käskkiri olla haldusakt (HMS § 51 lg 1; avaliku teenistuse seadus).
Mis muutus kohaliku omavalitsuse aktides 1. juulil 2026?
KOKS-i muudatusega koondati volikogu ja valitsuse aktide reeglid § 7 alla. Varasemad paragrahvid 23 (volikogu õigusaktid) ja 31 (valitsuse määrused ja korraldused) on kehtetud.
Uus nõue: määruse eelnõule ja seletuskirjale kohaldatakse Vabariigi Valitsuse nõudeid (KOKS § 7 lg 3²). Selle järgi lisatakse määruse eelnõule (eeskirja § 63). Volikogu võib kehtestada täpsema korra (§ 7 lg 4).
Kui teie põhimäärus või töökord viitab veel KOKS-i paragrahvidele 23 või 31, on viide aegunud.
Täpsema korra võib kehtestada teie volikogu: palun vaadake ka oma valla või linna põhimäärust ja töökorda.