Korduma kippuvad küsimused
Lühikesed vastused küsimustele, mis tekivad akti koostamisel, vastuvõtmisel ja allkirjastamisel. Täpsem kord on teie põhimääruses ja töökorras.
Kuidas akt numbri saab ja milline on vastuvõtmise kuupäev?
Valitsuse akti vastuvõtmise kuupäev on istungi kuupäev. Mitmes omavalitsuses registreeritakse valitsuse aktid teistest dokumentidest eraldi ja number tuleneb päevakorra järjekorrast (nt Rae põhimäärus § 57 lg 24, Tallinna Linnavalitsuse reglement § 20).
Eelnõu number (nt dokumendihaldussüsteemi tähis) ja vastuvõetud akti number on sageli erinevad. Lõplik number antakse vastuvõtmisel; Amphoras saab õigusakt numbri salvestamisel.
Täpsema korra võib kehtestada teie volikogu: palun vaadake ka oma valla või linna põhimäärust ja töökorda.
Kas istungil võib eelnõu sisu muuta?
Muudatusettepanekutega võib akti täpsustada ja täiendada, kuid mitte muuta eelnõu sisu ja faktilist alust. Volikogu arutab küsimusi, mis on kutses märgitud ja nõutavas korras ette valmistatud (KOKS § 44 lg 5).
Koosseisu häälteenamus puudutab Rahandusministeeriumi hinnangul eelnõu lõpphääletust, mitte üksikuid muudatusettepanekuid. Muudatusettepanekute hääletamise korra võib kirjutada volikogu töökorda.
Täpsema korra võib kehtestada teie volikogu: palun vaadake ka oma valla või linna põhimäärust ja töökorda.
Mis on protokolliline otsustus ja millal sellest ei piisa?
Protokolliline otsustus on valitsuse otsus istungi protokollis küsimuses, mis ei nõua määrust ega korraldust, näiteks seisukoht volikogu eelnõu kohta.
Kui otsustatakse üksikjuhtum, mis puudutab isikute õigusi või vara, on õige vorm korraldus. Rahandusministeeriumi ülevaates on näide, kus monumendi püstitamine otsustati protokollilise otsusena ilma õigusliku aluseta.
Kuidas märgitakse allkirjas, et allkirjastab asendaja?
Asendaja nime juurde lisatakse ülesanne, mida ta täidab, nt „vallasekretäri ülesannetes” (Ruhnu põhimäärus § 40 lg 6) või „Osakonna juhataja linnasekretäri ülesannetes” (Tallinna Linnavalitsuse määrus 02.07.2025 nr 34).
Alates 01.07.2026 kirjutab volikogu määrustele ja otsustele seaduse järgi alla volikogu esimees (KOKS § 7 lg 8). Kui teie põhimääruses on veel „või tema asendaja”, tasub see säte KOKS-iga kooskõlla viia.
Täpsema korra võib kehtestada teie volikogu: palun vaadake ka oma valla või linna põhimäärust ja töökorda.
Mida teha määrusega, mis on tegelikult üksikakt?
Riigi Teataja väljaandja on leidnud, et mõni omavalitsus on kehtestanud määrusega üksikjuhtumeid, nt kohanimesid. Ta soovitab kaaluda selliste määruste kehtetuks tunnistamist ja jäädvustada olemasolevad nimed korralduses või otsuses.
Vastupidisel juhul, kui üldine kord on vormistatud otsusena, on õiguskantsleri sõnul õige vorm määrus.
Millised tähtajad kehtivad eelarve määrusele?
Valitsus esitab eelarve eelnõu koos seletuskirjaga volikogule hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust (KOFS § 22). Eelarve võetakse vastu määrusega ja see jõustub eelarveaasta algusest (KOFS § 23).
Eelarve ja lisaeelarve määrus avaldatakse Riigi Teatajas nagu iga määrus. Lisaeelarve võib mitmes omavalitsuses võtta vastu ühel lugemisel.
Täpsema korra võib kehtestada teie volikogu: palun vaadake ka oma valla või linna põhimäärust ja töökorda.
Mida põhimääruses ja töökorras pärast 1. juulit 2026 üle vaadata?
- viited KOKS-i paragrahvidele 23 ja 31: need on kehtetud, sisu on nüüd KOKS § 7 lõigetes 6–10;
- seletuskirja nõue määruse eelnõule;
- kes kehtestab valitsuse töökorra: alates 01.07.2026 teeb seda valitsus ise (KOKS § 49 lg 11);
- allkirjastajad: volikogu aktidele kirjutab alla volikogu esimees;
- preambulid, mis viitavad KOKS § 6 lõikele 2, mis on kehtetu.
Üleminekuaega seadus ei anna: kui põhimäärus on seadusega vastuolus, kohaldatakse seadust.
Täpsema korra võib kehtestada teie volikogu: palun vaadake ka oma valla või linna põhimäärust ja töökorda.
Kas määrus võib kehtida tagasiulatuvalt?
Kuni 30.06.2026 keelas KOKS § 23 lg 2 määruses tagasiulatuvalt sätteid, mis suurendavad isikute kohustusi või vastutust. See paragrahv on kehtetu ja uues KOKS § 7-s samasugust sätet ei ole.
Õiguskindluse põhimõte kehtib edasi ja mitme omavalitsuse põhimääruses on keeld alles (nt Tallinna põhimäärus § 81 lg 2). Enne tagasiulatuva sätte kirjutamist on mõistlik küsida juristi arvamust.
Täpsema korra võib kehtestada teie volikogu: palun vaadake ka oma valla või linna põhimäärust ja töökorda.